159 SW 2.2 JTS 2006 | Karl L.
Postitatud: 01 Mär 2017, 22:25
Pikalt mõelnud, et peaks ka enda Alfa kohta kirjutama aga kuidagi pole tegudeni jõudnud, kuid nüüd veeres ette 290 000km ja vist oleks aeg aga et ma endast ette ei ruttaks siis alustame algusest!
2014 aasta kevadel olin otsimas autot teades, et tahan midagi huvitavat, midagi mis tooks näole naeratuse, kui hommikul kodunt väljun. Eesti automüügi kuulutusi sirvides ei jäänud silma tol hetkel ühtki eelarve sisest autot, mis oleks tekitanud tunde "Just see! Seda on mu ellu vaja!". Olles peaaegu loobunud võtsin käsile ka Saksama kuulutused ning sealt ma inspiratsiooni leidsingi - Alfa Romeo 159. Sellest leiust algas väga aktiivne foorumite ja review'de läbi käimine ning varsti oli asi selge! Järgmiseks autoks saab olema Alfa 159, kindlasti bensiin (kas siis 2.2 JTS või 3.2V6), musta värvi ning nahksisuga. Nüüd tuli vaid leida ausa läbisõiduga tehniliselt heas korras isend. Paljudel kuulutustel, mis kriteeriumitele vastasid olid läbisõidud väga kahtlaselt väikesed - kas ma peaksin tõesti uskuma, et 8 aastaga on pereautoga sõidetud Saksamaal 110 000 km? Umbes nädala jagu käisin mitu korda päevas taas kuulutsi läbi otsimas, lootuses leida mõni värskelt turule tulnu ning siis ma ta ka leidsin! Alfa Romeo 159 2.2 JTS Sportwagon, asukohaks Saksamaa Austria piiri äärne ala, must, must nahksisu, hunnik lisasid ja mis kõige tähtsam - aus (vähemalt esmapilgul) läbisõit näitamas 236 600 km. Kiirelt tuli kõne Alfa Romeo esindusse Pilot Motorsisse ning juba oligi saadetud kuulutus neile teele, et uurigu tausta ja toome ta ära! Paar päeva hiljem sain kõne - auto paistab olevat igati korras, paberitega probleeme pole ja ka läbisõit klapib - kas toome ära? Jah! Nii algas piinarikas kahenädalane ootamisperiood ja see kummitav mõte - ma just tellisin endale ära Alfa Romeo! Nähes vaid pilte! Ilma igasuguse proovisõiduta! Kas ma olen täiesti hulluks läinud?!
Lõpuks saabus kätte oodatud päev ning tuli kõne - treiler on Tallinnas, tulge vaatama! Nad teadsid väga hästi, kui väga ma teda ootasin! Läksin Pilot'isse ning jalutasime (nad asusid siis veel Tammsaare teel) maja taha. Müügijuht valmistas mind seni ette, et on häid ja on halbu uudiseid, et ta näitab mulle need ka kohe ära. Süda jäi seisma - kas kere on vigane? Sisu riknenud? Mootorikett läbi!? Õnneks oli ettevalmistus olnud palju hullem, kui tegelik reaalsus! Parklas ootas mind veidi tolmune, kollaste velgedega (!) Alfa Romeo 159! Oi, ta oli ilus, hoolimata oma mustusest! Hea osa oli see, et tehniliselt oli kõik enam vähem välja arvatud veermik, nimelt oli esisillas mingi väike kolin - esmane kahtlus puksid. Ei midagi hullu! Veljed olid kriimustatud ning arvestades seda kollakat kihti nende peal siis ei olnud eelmine omanik just puhtuse armastaja. Rehvid oli kulunud ja vajasid samuti vahetust. Sisu oli see-eest väga heas korras! Mootor oli ideaalses korras ning isegi mitte hooldusaeg ei olnud autol veel kätte jõudnud, ei ajaliselt ega läbisõidu poolest!
Kerides nüüd aega edasi siis kas ma kahetsen seda sammu? Kindlasti mitte! Muidugi on olnud hetki, mil oleme tahtnud lahku minna suurejoonelise draamaga aga nii see vist käibki. Vahepeal oli plaan auto maha müüa ja Brera tuua, panin kuulutuse ülesse aga müümata ta jäi – jaburatele pakkumistele teda ära ei olnud nõus andma, kuna tean mida ta väärt on. Ega tegelikult väga ei tahtnud temast loobuda – muidugi Brera oleks äge – kuidagi armsaks on saanud
Mis siis 3 aasta jooksul vahetatud on? Muidugi tuleb sellest rääkida!
- Esimesed õõtsad (eelmine omanik oli lihtsalt läbi sõitnud need)
- Piduripedaaliandur (ei ole eriline üllatus!)
- Väljalaskesolenoid
- Õhufilter
- Salongifilter
- Esimesed kettad + klotsid
- Tagaklotsid
- Esimene vasak rattalaager
- Esimene vasak vedru
- Tagumine vasak aknatõstuk (talv sai eelmine aasta võitu temast)
- Esiklaas (kuramuse kivi!)
- Esi ja taga Alfa märgid
- Tagaluugi amordid
Tööd, mis veel ees ootavad:
- Uksepiirajad (ära väsinud ja teevad valju “klõksu”)
- Veljed tahaks lasta ülevärvida (eelmine omanik sõitis need kriimuliseks ja peale auto poleerimist hakkasid hinge närima, õnneks on ilusti sirged)
- Keretöid lasta teha (mõned kriimud ja tagaluugil ülevalt komposiidi osast kild väljas – ise süüdi!)
- Käigukasti kaablid (kasti peale minev kaablite “ plastik liigend või bushing” loksub ja Alfal varuosana saadaval see ainult koos kaablitega)
- Mõtted on käinud, et paneks madaldusvedrud -25mm (nagu Ti'l) aga muret tekitab, et äkki on siis liiga madal.. tahaks veidi vähem body roll'i ja rehvi ning rattakoopa vahelist ruumi vähemaks. Maastikul ei sõida ja kruusa teed näeb üliharva.
Kevadel ootab ees taas suurpuhastus nii sisule kui kerele ja praeguste plaanide järgi saab peale paint sealant'i ja carnauba vaha. Hüdrauliline tungraud on juba valmis vaadatud, et saaks paremini velgi puhastada
Mina olen igatahes oma valikuga väga rahul, kuigi Brera 2.2 on ikka meelel..
Paar pilti ka veel juurde sügisest
2014 aasta kevadel olin otsimas autot teades, et tahan midagi huvitavat, midagi mis tooks näole naeratuse, kui hommikul kodunt väljun. Eesti automüügi kuulutusi sirvides ei jäänud silma tol hetkel ühtki eelarve sisest autot, mis oleks tekitanud tunde "Just see! Seda on mu ellu vaja!". Olles peaaegu loobunud võtsin käsile ka Saksama kuulutused ning sealt ma inspiratsiooni leidsingi - Alfa Romeo 159. Sellest leiust algas väga aktiivne foorumite ja review'de läbi käimine ning varsti oli asi selge! Järgmiseks autoks saab olema Alfa 159, kindlasti bensiin (kas siis 2.2 JTS või 3.2V6), musta värvi ning nahksisuga. Nüüd tuli vaid leida ausa läbisõiduga tehniliselt heas korras isend. Paljudel kuulutustel, mis kriteeriumitele vastasid olid läbisõidud väga kahtlaselt väikesed - kas ma peaksin tõesti uskuma, et 8 aastaga on pereautoga sõidetud Saksamaal 110 000 km? Umbes nädala jagu käisin mitu korda päevas taas kuulutsi läbi otsimas, lootuses leida mõni värskelt turule tulnu ning siis ma ta ka leidsin! Alfa Romeo 159 2.2 JTS Sportwagon, asukohaks Saksamaa Austria piiri äärne ala, must, must nahksisu, hunnik lisasid ja mis kõige tähtsam - aus (vähemalt esmapilgul) läbisõit näitamas 236 600 km. Kiirelt tuli kõne Alfa Romeo esindusse Pilot Motorsisse ning juba oligi saadetud kuulutus neile teele, et uurigu tausta ja toome ta ära! Paar päeva hiljem sain kõne - auto paistab olevat igati korras, paberitega probleeme pole ja ka läbisõit klapib - kas toome ära? Jah! Nii algas piinarikas kahenädalane ootamisperiood ja see kummitav mõte - ma just tellisin endale ära Alfa Romeo! Nähes vaid pilte! Ilma igasuguse proovisõiduta! Kas ma olen täiesti hulluks läinud?!
Lõpuks saabus kätte oodatud päev ning tuli kõne - treiler on Tallinnas, tulge vaatama! Nad teadsid väga hästi, kui väga ma teda ootasin! Läksin Pilot'isse ning jalutasime (nad asusid siis veel Tammsaare teel) maja taha. Müügijuht valmistas mind seni ette, et on häid ja on halbu uudiseid, et ta näitab mulle need ka kohe ära. Süda jäi seisma - kas kere on vigane? Sisu riknenud? Mootorikett läbi!? Õnneks oli ettevalmistus olnud palju hullem, kui tegelik reaalsus! Parklas ootas mind veidi tolmune, kollaste velgedega (!) Alfa Romeo 159! Oi, ta oli ilus, hoolimata oma mustusest! Hea osa oli see, et tehniliselt oli kõik enam vähem välja arvatud veermik, nimelt oli esisillas mingi väike kolin - esmane kahtlus puksid. Ei midagi hullu! Veljed olid kriimustatud ning arvestades seda kollakat kihti nende peal siis ei olnud eelmine omanik just puhtuse armastaja. Rehvid oli kulunud ja vajasid samuti vahetust. Sisu oli see-eest väga heas korras! Mootor oli ideaalses korras ning isegi mitte hooldusaeg ei olnud autol veel kätte jõudnud, ei ajaliselt ega läbisõidu poolest!
Kerides nüüd aega edasi siis kas ma kahetsen seda sammu? Kindlasti mitte! Muidugi on olnud hetki, mil oleme tahtnud lahku minna suurejoonelise draamaga aga nii see vist käibki. Vahepeal oli plaan auto maha müüa ja Brera tuua, panin kuulutuse ülesse aga müümata ta jäi – jaburatele pakkumistele teda ära ei olnud nõus andma, kuna tean mida ta väärt on. Ega tegelikult väga ei tahtnud temast loobuda – muidugi Brera oleks äge – kuidagi armsaks on saanud
Mis siis 3 aasta jooksul vahetatud on? Muidugi tuleb sellest rääkida!
- Esimesed õõtsad (eelmine omanik oli lihtsalt läbi sõitnud need)
- Piduripedaaliandur (ei ole eriline üllatus!)
- Väljalaskesolenoid
- Õhufilter
- Salongifilter
- Esimesed kettad + klotsid
- Tagaklotsid
- Esimene vasak rattalaager
- Esimene vasak vedru
- Tagumine vasak aknatõstuk (talv sai eelmine aasta võitu temast)
- Esiklaas (kuramuse kivi!)
- Esi ja taga Alfa märgid
- Tagaluugi amordid
Tööd, mis veel ees ootavad:
- Uksepiirajad (ära väsinud ja teevad valju “klõksu”)
- Veljed tahaks lasta ülevärvida (eelmine omanik sõitis need kriimuliseks ja peale auto poleerimist hakkasid hinge närima, õnneks on ilusti sirged)
- Keretöid lasta teha (mõned kriimud ja tagaluugil ülevalt komposiidi osast kild väljas – ise süüdi!)
- Käigukasti kaablid (kasti peale minev kaablite “ plastik liigend või bushing” loksub ja Alfal varuosana saadaval see ainult koos kaablitega)
- Mõtted on käinud, et paneks madaldusvedrud -25mm (nagu Ti'l) aga muret tekitab, et äkki on siis liiga madal.. tahaks veidi vähem body roll'i ja rehvi ning rattakoopa vahelist ruumi vähemaks. Maastikul ei sõida ja kruusa teed näeb üliharva.
Kevadel ootab ees taas suurpuhastus nii sisule kui kerele ja praeguste plaanide järgi saab peale paint sealant'i ja carnauba vaha. Hüdrauliline tungraud on juba valmis vaadatud, et saaks paremini velgi puhastada
Mina olen igatahes oma valikuga väga rahul, kuigi Brera 2.2 on ikka meelel..
Paar pilti ka veel juurde sügisest