Maserati 222 SR, 1994, Luman

#316
Luman kirjutas:Samuti olin kimpus väheke õlirõhuga, mis kippus sõidu lõpufaasis kiires kurvis kohati ~1 bari peale kukkuma. Eks peab hakkama uurima, mida selle vältimiseks teha annaks...
Mis õli sul mootoris on ? Läheb ehk liialt vedelaks, kui pikalt on kuuma antud? Või siis lihtsalt voolab ühte nurka minema ja pumbal pole midagi pumbata...
Eesti Saabiklubi ja foorum

Maserati 222 SR, 1994, Luman

#317
Õli oli Castrol Edge Sport 10W60. Idee poolest ei tohiks see nii vedelaks minna, et üldse enam rõhku ei hoia. Eeldatavasti kui mootor väga kuumaks läks, siis hakkas see lihtsalt nii hästi voolama, et jooksis kõik ühte nurka ära ja õlivõttur jäi osaliselt kuivale pikas kurvis.

Maserati 222 SR, 1994, Luman

#320
Kuna polnud aega eelmine nädal kohe hakata auto muredega tegelema (jahutus, uus õli, uued tagumised piduriklotisd), siis võtsin riia enda kavast maha. Õli ja tagumiste klotsidega saaks isegi riiaks hakkama, aga kuna jahutuse probleemi nii kiiresti lahendada ei jõua, siis ei hakka pingutama. Ei näe erilist mõtet riiga sellise autoga ronida, millega ilmselt üle ühe kiire ringi järjest sõita võimalik pole(kui sedagi).
Hetkeseisuga on plaan selline, et järgmiseks sauga opentrackiks peaks VKM-i abiga auto uue custom radika saama. Loodetavasti see ka probleemi lahendab.

Maserati 222 SR, 1994, Luman

#324
Eks väikest viisi kogu aeg tegelen autoga, aga jahutusprobleemist pole veel üle saanud. Uus radikas probleemi ei lahendanud igal juhul, järgmine nädal peaks Soomest uus ja võimekam ventikas saabuma, ehk aitab see probleemi lahendada. Kui sellest tolku pole, siis tuleb ilmselt talvel sinna elektriline veepump lisaks vahele ehitada.
Tahaks igal juhul enne selle jahutuse mure lahendatud saada, kui rõhku peale keerama hakkab.

Maserati 222 SR, 1994, Luman

#325
Igaks juhuks küsin TermosTaadi olemasolu ja toimivuse kohta... ???
Kindel, et avaneb korralikult?

Veepump vast on uus ja pole alust oletada, et labad võlliotsas lahti?

Kui elektriline veepump kas siis päris veepumba saab vahelt välja võtta või jääb sinna oma tempot tegema, nö kõige nõrgemaks lüliks ketis?

Ventikad ? milleks - hoo pealt need ventikad midagi juurde ju ei anna... rohkem ummikusistumise leevenduseks.

Maserati 222 SR, 1994, Luman

#326
Teises hvoorumis öeldi, et võimalusel võetakse veepump üldse vahelt ära, selle võimaluse puudumisel ainult pumba labad.

Nagu kalvo oma 75 juures ütles, et pidi kapoti sisse augud tegema, kuna rõhu peale keerates läks kapotialune väga kuumaks.
a.k.a Anthrax

Maserati 222 SR, 1994, Luman

#327
Termostaadi kohta ei oska muud öelda, kui et külmalt on ta täiesti kinni ja avanema hakkab õigel ajal. Seda kas ta ka reaalselt 100% avaneb, ei oska ma muidugi moment öelda. Miskipärast pole ma seda, kui väga reaalset põhjust kunagi kaalunud. Hiljuti mõõtsin peale maanteelt tulekut IR termomeetriga radiaatori siseneva ja väljuva otsa temperatuuride vahet ja see oli ~4 kraadi, nii et selle järgi pigem ise ütleks, et radikas jahutab viletsalt, kui et sealt piisavalt vett läbi käib...

Ventika kohta niipalju, et reaalsed juhtumid elust enesest on näidanud, et töötav ventikas annab reaalset efekti isegi maanteesõidul, ning härrad VKM-ist lahendasid ühe MX-5 samalaadse probleemi samuti ventika vahetusega. Reaalsus on ka see, et antud autol, puhtalt loomulikust õhu liikumisest, ilmselt liiga palju õhku sealt jahutusradikast läbi ei käi.

Elektrilise veepumba lisamisel oleks loogiline samm veepumba labade eemaldamine, aga see veepumba teema jääb niikuinii talve tööks, kui seda üldse vajadus lisada peaks olema. Ventika peaks saama ilmselt see nädal kätte ja ehk ka külge, nii et kui see ei aita, siis üritan kiiresti kuskilt mingi sobiva termostaadi leida ja selle profülaktika mõttes ära vahetada, sest järgmisel OT-l tahaks ikka rivis olla, aga juhul kui seda jahutuse jama kontrolli alla ei saa, siis ei hakka minema ja autot seal asjatult piinama.

Maserati 222 SR, 1994, Luman

#328
Hmmm. kahtlaselt pisike vahe sisenevas ja väljuvas lõdvikus... kuna radikas on tulitera uus, siis seda elementi ei süüdistaks ja kaaluks ma ise ilmselt samuti elektrivente (kuna vähetoimiva pumba puhul peaks tempvahe olema ÜÜRATU sisenevas ja väljuvas lõdvikus)

Masekal olid kapoti peal miskid avad ka - kas sealt läheb õhk sisse (ntx turbside kuumkodadele) v pääseb välja?
Äkki tekib kapiti alla nö kuumakott ja õhk ei pääse sealt vabavooluna välja, mis omakorda tingib väikse õhuhulga läbivoolu radikast ja seeläbi ka kesise tulemuse jahutajana ???
(ma ei tea ju kui kinni sul masekal põhjaalune on... äkki oled miski hullu plaadi sinna alla aretanud kallima tehnikapoole kaitseks šikaanide jms pudru vastu)...

Kuna masekas peab vist ikka veel kõlbama ka" poes saia järel käia", siis ilmselt kapotile etteserva lisariba lõikamisest ei saa juttugi olla - kuigi eesmärk sel oleks nö sundkorras radikast õhu läbijuhtimine ja siis kohe taas õue... ntx nagu rustani fordil... (kui tal ikka sama nina veel on)

Kas masin kuumeneb üle vaid rinkal küttes või on sama tendentsi märgata ka töölesõites?

ah kui hea on teise mehe teemas terka panna...
:lol:

Krt, 1 päev vaatasin et minu ees masekas... 2 turbiiniline, must - tagaklaasil silt MÜÜA... mul kukkusid silmad üllatusest põrandale (õnneks kõrvale ajades nägin roolis mingit raseerimata lõuaga mehikest naela suhu omale imemas... HUH süda rahunes kohe!

Maserati 222 SR, 1994, Luman

#330
Need avad kapotis on selleks, et õhk kapoti alt välja pääseks ja kui ma õigesti mäletan, siis vististi olid need just selle jahutusprobleemi tõttu tehtud, mis esimese otsa Biturbosid ikka kimbutama kippus. Kuna auto välisilmet ma kindlasti muutma ei hakka, siis langeb igasugune kere augustamise teema kindlasti ära, aga arvestades selle radika paiknemist seal, siis ma ei näe, et see augustamine erilist efekti annaks.

Mingit karterikaitset ma sinna alla aretanud ei ole, nii et ruumi peaks sellel õhul ära minna olema küll, aga ma kardan, et probleem on lihtsalt selles, et pole piisavalt pealetulevat õhku, sest reaalsuses mingi üüratu radika suurune võre ees puudub ning täpselt radika keskkoha eest jookseb läbi suhteliselt lai aukudeta stange osa.

Jahutuse probleemid kimbutavad mind ainult rajal olles, sest isegi nende palavate ilmadega pole ma suutnud seda seierit üle 90C kuskil saada (kuigi mingeid reaalseid ummikuid ma pole sellega nautinud ka), tavaliselt on pigem nii 80C kandis see temperatuur.
cron