...kahtlaselt palju alfasid selles listis ...list iseenesest muidugi täiesti mõttetu, mis sellega pihta hakata ...enivei, sisaldab häid kommentaare, mis teeb tuju heaks... mulle kohutavalt meeldib BMW M1 juba aegade hämarusest ja sinna juurde selline kommentaar "BMW M1: Italian glamour, German porn" pole üldse paha ...no tore galerii jah

kommentaaride pärast tasubki lugeda...



minu lemmik lisaks M1-le oli ka DB5 (nii sõidukiliselt, kui ka kommentaariliselt)



aga see 10 koha omanik on ikka tase... eriti kommentaaride koha pealt (krdi autopeded@ tätoveeringud strateeglistes kohtades )

tsitaat www.saab.ee kodulehelt



BioPower





Säästa keskkonda

Tänaseks on SAABi mudelivalikusse jõudnud nii SAAB 9-3 kui ka SAAB 9-5 BioPower. Rootsis on üle 80% 9-5 mudelitest varustatud BioPower 2.0 või 2,3 turbomootoriga, mis kasutab kütusena kas bensiini, E85 või siis mõlema segu. BioPower on esimene turbomootor, mis töötab E85 baasil.



Lisaks sellele kasutatakse autol ainult ühte kütusepaaki. Mootori andurid tunnevad automaatselt, millise kütuseseguga on tegemist ja reguleerivad mootori tööd vastavalt kütusele. Kui E85 pole käepärast, võib tankida tavalist bensiini.

(Flexi-Fuel Vehicle).



SAAB BioPower mudelirea kõik mootorid on võrreldes bensiinimootoriga suurema võimsuse ja suurema pöördemomendiga, mis tuleneb osaliselt elektroonilisest reguleerimisest ja ka E85 kõrgemast oktaanarvust (104 RON).



Tulevik algab täna

Alternatiivkütusena on bioetanool saanud populaarseks üle kogu maailma, olles nüüdisajal üks põhilistest tahkete kütuste asendajatest.



Tegu on taastuvkütusega, mille taastootmise eest hoolitseb loodus ise, olgu selleks siis kas süsihappegaasi siduv metsatööstus- või põllumajandustoodang. Süsihappegaasi, mille paiskavad õhku bioetanoolil töötavad mootorid, „töötleb ümber” looduse ise, muuhulgas nt taimed, mida kasutatakse bioetanooli tootmiseks.



Standardse bioetanoolil põhineva kütuse nimi on E85, millest 85% on etanool ja 15% bensiin.

Tänaseks müüakse E85 kütust Statoili Kristiine ja Laagri teenindusjaamades hinnaga 12.95 krooni/liiter.





KÜSIMUS nr 1:

mis mõttes mootor tunnetab ise mida talle söödetakse... mida ta siis teeb? bensiini puhul võtab rõhu madalamaks ja keerab süüte hilisemaks (kas detonatsiooniandurite signaalide põhjal). sest kuidagi ei saa loota, et tangitaks vaid tühja paagi peale, seega segu etanooli ja bensiini vahel võib olla VÄGA ERINEV ja vaid 2 reziimi ei tule kõne alla.



KÜSIMUS nr 2:

kas see E85 on kasutatav ka octane boosterina? st kuna det oht väheneb siis tundub ta üsna ahvatlev ettepanek rõhu tõstmisel ja süüte jagamisel varasemaks



VÕIMALIKUD OHUD?

...



DR TS palun aita !!!

ROZ104 annab vastuse



mitte madalam, vaid kõrgem oktaanarv



seega om mootor reguleeritud töötama umbes 10:1 astmega (boost k.a.) ning detonatsiooniandurid on paigutatud rõenäoliselt iga silindri juurde võimaldamaks kohest sekkumist (muuseas-> Saabi mootorid on suht vaiksed, seega saab saab kohe reagerida)



Mida seal ei mainita on hoopis see, et detonatsioonioht tegelikult suureneb Iga jummala kord, kui besiini tankida on oht detoneerida kordi suurem... seega kruvitakse ja kruvitakse ja kruvitakse...



oktaanibuusterina seda siiski kasutada ei soovitaks-> sellest oli kuskil ka juttu, et alkohol on joomiseks, mitte mootoris põletamiseks-> nimelt ei ole toosinane vedelik teps mitte tavaliste tihendite sõbralik



Octane Boosterina on siiski soovitatav kasutada octane boosteriks ette nähtud alkoholisegu, mille õigel doseerimisel on sellest ka kasu (ei tasu unustada, et seal on oktaanarv siiski palju kõrgem)



Muuseas etanoolil liigub üsna suur osa ladinaameerikast juba aastaid nimetage seda bio või mitte-> tegemist on ikkagi sellesama ühendi seguga, mida aegajalt isegi tarbime, ning mida sünteesida on suhteliselt keeruline (kui mitte tappev) ehk siis vana hea CH3CH2OH

E.T. wrote:KÜSIMUS nr 1:
mis mõttes mootor tunnetab ise mida talle söödetakse... mida ta siis teeb? bensiini puhul võtab rõhu madalamaks ja keerab süüte hilisemaks (kas detonatsiooniandurite signaalide põhjal). sest kuidagi ei saa loota, et tangitaks vaid tühja paagi peale, seega segu etanooli ja bensiini vahel võib olla VÄGA ERINEV ja vaid 2 reziimi ei tule kõne alla.

Jah, nii ongi, ise saab aru, milline mikstuur seal paagis on parasjagu. knock detection k-äib ka 10 aastat vanadel saabidel läbi süütemooduli (DI kasseti) miskitpidi. Ei ole süvenenud teemasse, aga see suudab väga head tööd teha ja isegi kahekordseks tavalisega tõstetud rõhu puhul detonatsiooni sisuliselt olematuks muuta.

E.T. wrote:KÜSIMUS nr 2:
kas see E85 on kasutatav ka octane boosterina? st kuna det oht väheneb siis tundub ta üsna ahvatlev ettepanek rõhu tõstmisel ja süüte jagamisel varasemaks

Minu teda võib tavamootoris kasutada bensiini E5, ehk kuni 5 % etanoolisisaldusega, see veel ei lõhu tavamootorit ära. Samas ehitatakse svenssonite juures igasuguseid autosid E85 peale ümber, ka 5+ liitriseid muskleid.. Need küll enam ei oska siis tavabensiiniga sõita. Vaeva tuleb näha alkoholikindlate voolikute ja pumpade jms-ga.



Sry, ei olnud küll Dr. TS ...

ah jaa jäi põhiline oht mainimata



viin põleb oluliselt puhtamalt, kui bensiin-> seetõttu on lekke korral suur oht ennast märkamatult ära põletada-> põhjus, miks näiteks monster truck-id juba ammust ajast etanooli ei kasuta (sama ka ringradade jms osas)-> nimelt, kui pauk käib on potensiaalselt kogu ümbrus leeke täis aga neid ei näe...



cyberi jutule veel täpsustuseks-> puhtal etanoolil on oktaanarv 129 (vist), ning see sööb ära mitte ainult kummi vaid ka magneesiumi ja alumiiniumi E85 segus on piiritust kuni 85% ning see närib samamoodi kõik mitte-rauast asjad ilusti ära



Sul peaks olema kapoti alla ka alumiiniumit BTW-> rääkimata asjast, et roostevabast terasest (A4) paak, pumbad ja torustik on oooo puhul kindlasti olematud

TS



kusjuures... nascar kimab senimaani helesinise leegiga põleva märjukese peal... päike teeb ta VÄGA RASKELT märgatavaks... ainult järsku hakkab suurel alal õhk kahtlaselt lainetama ja seal lainetuses olevatel inimestel läheb kas jube kiireks ja nad hakkavad ette ennustamata suunas kekseldes liikuma...





Cyber

noh knokk sensorid on ilmselt pea igal ülelaadimisega mootoril... k.a. 0000



teoreetiliselt saab rõhku kruvida küll aga

siis keeratakse süüdet hilisemaks!!! vastasel korral on detonatsioon enam kui kindel... kas pole?



rõhk üles, süüde hilisemaks... kurat, ikka nagu on vähe kw baari kohta

E.T. wrote: TS

kusjuures... nascar kimab senimaani helesinise leegiga põleva märjukese peal... päike teeb ta VÄGA RASKELT märgatavaks... ainult järsku hakkab suurel alal õhk kahtlaselt lainetama ja seal lainetuses olevatel inimestel läheb kas jube kiireks ja nad hakkavad ette ennustamata suunas kekseldes liikuma...

Esmalt sõna buusti kohta-> kahtlen, et seda reguleeritakse siiski panustaksin vaid nokkimise peale (ja vaid süüte osas) eriti võttes arvesse, et AR neljaklapitehinikas mootorid EI OMA puhurit, kuid koputajad on vast kõigil peal



ja siis NASCAR-i juurde

Kas me räägime ikka sellest samas nascarist, kus on kohutuslikeks elementideks normaallaadimisega mootor, karburaator (jah mitte mingit pritset pole lubatud), surveastmed on taevas ning OHC mootorid pekstakse puruks, koos isikuga kes need rajale julgeb tuua?

Seesama, kus vihmarehvid on keelatud ning KÕIK peavad sõitma HeaAasta rehvidega mööda ovaali (viuh ja viuh)

ning bensiini asemel kasutatakse segu mis koosneb ~50% ulatuses pliist

Ok tegelt seal pliid nii palju kah pole-> segu on bensiinist, raketikütusest ja tervest hunnikust muudest komponentidest, millest eluliselt tähtis on võistlusmootori jaoks justnimelt plii... (teatavasti on plii võimeline ka natuke määrima jms)

Siiski ei välista, et seal natuke etanooli ja butanooli segu sees on...



Muuseas plii on ohtlik (lisaks elusorganismidele) vaid ühele komponendile auto juures -> katalüsaator (mis niikuinii on tehnilises mõttes saadanast).



Minu teadmist pidi on ainus "viinapõletajate" (ehk siis täiskarsklaste) spordiala see, kus istutakse tagumik vastu maad.. titevankri rattad mitmemitme meerti kaugusel kiilukujulise nina otsas ning masendavalt suur mootor (mille silindrisse mahuks nii mõnigi väikeauto) koos veel suuremate rehvidega selga taga ootamas... siis tuleb roheline tuli ja kui jumal annab oled nelja sekundi pärast 402 meetri kaugusele visatud ning ikka veel teadvusel



Ah jaa-> euroopas harrastavad viinapõletamist need toredad maamehed, kes oma jossidele on neli helikopterimootorit peale sidunud ning masendava kiirusega mitme-mitme tonniseid vankreid mudarajal 100+m kaugusele veavad

jossidele















äino... puhuriga on KK alfa ntx... 75 1,8











aga mittealfadel juhitakse küll rõhku WG kaudu ja seda üsnagi edukalt... vag kasutab N75 solenoidi... saabil on ka miski jublakas samal otstarbel...

Selle BioPower Saabi loodussõbralikus on ka natuke küsitav. Kui keegi luges nobembri kuu Auto Bild Eestit, siis seal oli artikkel bioetanoolist ja biodiislist ja nende kahjulikkusest. Põhioht on selles, et kui põllumaad, kust ennem ammutati söögiks vajalikke toiduaineid, siis nüüd on nende asemele kerkinud suured rapsipõllud. See tähendab, et toiduainete hinnad tõusevad ja nälg maailmas üha suureneb.



Lühidalt: maailmas on haritavat põllumaad liiga vähe, et kõik kõhudki täis saada, rääkimata veel autokütusest.



Tonks,

autopede ja roheline ühes isikus

Kusjuures sama teema kehtib ka elektriautodega. Et see jama mida on vaja teha elektri tootmiseks ületab sisepõlemis mootori saaste astme.



või mai tea ka, ei mäleta enam päris täpselt mida see füssa õps vehklis tahvli ees...

...tohhoo, eri krdi laboratoorium püsti pandud



just rääkisin hiljuti ühe kütusemaailmaga kursis oleva inimesega, ja sain targemaks, et igasugused väljendid "loodussõbralikkus" kütuste puhul suisa keelatakse varsti, pole olemas sellist kütust nagu "loodussõbralik"

jah, igasugune põllul kasvav kütus ainult süvendab monokultuursust, mis, loogiline küll, vähendab drastiliselt looduslikku mitmekesisust. ja kui lõuna-ameerikas sõidetakse vahvasti 'loodussõbraliku' suhkruroost aetud autopuskariga, siis ei maksa luua illusioone, et need toorainepõllud mingitel sööti-jäänud ilmast ja inimestest unustatud lapikestel kasvavad. seal võetakse 'loodussõbralikust' kütusetootmisest kogu kasum välja - vihmamets maha ja paberiks vms, raadatud maale autopuskari põld. sest piisava suhkrusisalduse saamiseks peab maa rammus olema.



elektriauotodega sama teema - nende tootmise ökoloogiline jalajäg on tuntavalt suurem kui nn tavalise auto tootmise oma.



kui ajakirjade tsiteerimiseks läks, siis viimases maatriksi intervjuus ütleb marek strandberg, et kui 19. saj lõpul poleks massiliselt kasutusele võetud fossiilseid kütuseid, siis aastaks 1935 oleks maakeral raiutud viimane puu ja praeguseks oleks meil kõrbed keset ookeane.



vaat ei teagi, kuidas olla roheline, kasvõi selline püüdlikult kahvaturoheline.





btw kes tahab teha kindlaks oma isiklikku ökoloogilise jalajälje kinganumbrit, võib asja uurida siit http://www.earthday.net/footprint/info.asp

nicola wrote:jah, igasugune põllul kasvav kütus ainult süvendab monokultuursust, mis, loogiline küll, vähendab drastiliselt looduslikku mitmekesisust. ja kui lõuna-ameerikas sõidetakse vahvasti 'loodussõbraliku' suhkruroost aetud autopuskariga, siis ei maksa luua illusioone, et need toorainepõllud mingitel sööti-jäänud ilmast ja inimestest unustatud lapikestel kasvavad. seal võetakse 'loodussõbralikust' kütusetootmisest kogu kasum välja - vihmamets maha ja paberiks vms, raadatud maale autopuskari põld. sest piisava suhkrusisalduse saamiseks peab maa rammus olema.

elektriauotodega sama teema - nende tootmise ökoloogiline jalajäg on tuntavalt suurem kui nn tavalise auto tootmise oma.

kui ajakirjade tsiteerimiseks läks, siis viimases maatriksi intervjuus ütleb marek strandberg, et kui 19. saj lõpul poleks massiliselt kasutusele võetud fossiilseid kütuseid, siis aastaks 1935 oleks maakeral raiutud viimane puu ja praeguseks oleks meil kõrbed keset ookeane.

vaat ei teagi, kuidas olla roheline, kasvõi selline püüdlikult kahvaturoheline.


btw kes tahab teha kindlaks oma isiklikku ökoloogilise jalajälje kinganumbrit, võib asja uurida siit http://www.earthday.net/footprint/info.asp

Just-just ja seetõttu nälg seal Lõuna-Ameerikas nii suur ongi, et nad kasvatavad jube palju seda suhkrurooga seal.



Kui mõelda, mis siis võiks maailma päästa sellest lõputust saastamisest, siis mina ise usun sellesse vesinikuteooriasse, mis praegu, tõsi küll, on veel alles lapsekingades. Praegu on vaja ühe ühiku vesiniku saamiseks kolm ühikut mingit muud energiat.

E.T. wrote:äino... puhuriga on KK alfa ntx... 75 1,8

aga mittealfadel juhitakse küll rõhku WG kaudu ja seda üsnagi edukalt... vag kasutab N75 solenoidi... saabil on ka miski jublakas samal otstarbel...

75 on kaheklapitehnikas Teisel KK-l on neljaklapitehnikas puhutav mootor... aga see pole AR looming (vaid tõstetud sinna siis Integrale pealt)



koputusanduritest veel-> kui huvitab koputusanduri näol on tehu nn filtriga, mis reageerib kindlal sagedusel tekkivale helile. Sageduseks on määratud selline heli, mida tekitab detonatsioon. Probleeme on alati olnud AR kaheklapitehnikas mootoritega, mis oma konstruktsioonilt on niivõrd "lärmakad" (mmmm....), et seal keegi kogu aeg koputab



Solenoidi kasutavad vist kõik puhuri ja pritsega mootorid kuid kahtlen, et E85-ga liikuvale sõidukile paigaldatud seadmed lubavad detonatsiooni vältimiseks rõhku kruvida sellisel juhul oleks puhtalt bensiiniga sõites rõhk "meeletu" 0,1 bar-i või veel vähem...



Mis taastuvenergiasse üldiselt puutub, siis energia jäävuse seaduse kohaselt sellist asja olemas ei olegi... ja mitte ainult kütuste osas...



Ehk siis kui paigaldada rannikule meeletu tuulepark, siis tuul sisemaale ei jõua, seega on ülejäänud keskkond tuksis jne



Isiklikult pooldan siiski ameeriklaste Low või Zero Emission (ehk siis koha peal ei toodeta hetimeid, need on kuskil mujal) väljendit kui taastuvkütuse määratlust (kõik-> absoluutselt kõik kütused on taastuvad küsimus on lihtsalt ajas... mõnesaja miljoni aasta pärast on naftat jälle nagu muda )