küsimus siis kõigile, kes on kuskil kokku puutunud sellise jubinaga
või on kuskil foorumis, kodulehel jne kohanud solenoidi väärtusi ?
ette tänades,
Ts@hakkab juba vigadeotsingust tüdinema
VIVT
#3Yep see ta on... kuid Variable Inlet Valve Timing ütleb alfa ise selle kohta. ja tõstab kuni 14 kraadi
ja vist ei tööta
mootoril nagu ei taha eriti jõudu alla 3500 rpm- i olla...
Muuseas leidsin eile ka testimise juhendi (po nemetski), seega teema peaaegu ammendatud- vaja ainult mõõtma hakata.
Taustuuring faktost aga ütleb, et mõõtmine ei anna mulle midagi, kuna solenoidi tellida enam ei saa.
p.s. juhendi kirjutan ka siia ümber kohe kui natuke aega saab (ehk läheb kellelgi kunagi vaja)
ja vist ei tööta
mootoril nagu ei taha eriti jõudu alla 3500 rpm- i olla...
Muuseas leidsin eile ka testimise juhendi (po nemetski), seega teema peaaegu ammendatud- vaja ainult mõõtma hakata.
Taustuuring faktost aga ütleb, et mõõtmine ei anna mulle midagi, kuna solenoidi tellida enam ei saa.
p.s. juhendi kirjutan ka siia ümber kohe kui natuke aega saab (ehk läheb kellelgi kunagi vaja)
Tegelikult ma olen normaalne....
VIVT
#5Fakto jutu kullaväärtuse kohta tean Auseri oma kohta samuti (tagumise pikivarda pukse eraldi ei müüda.... jah muidugi )
aga üldiselt ega enne testimist eriti targemaks ei saa küll...
ja solenoide taastada ei ole kah tegelikult teab kui keeruline (lõppude lõpuks on ju tegu tavalise elektrimootoriga )
aga üldiselt ega enne testimist eriti targemaks ei saa küll...
ja solenoide taastada ei ole kah tegelikult teab kui keeruline (lõppude lõpuks on ju tegu tavalise elektrimootoriga )
Tegelikult ma olen normaalne....
VIVT
#6VVT või siis VIVT (nagu alfa ja ferrari seda nimetavad) solenoidi kontroll
taustaks- klapi ajastamine on nii lihtne asi, et üle mõistuse:) (ts@ei mõista, miks kõigil autodel seda pole) esimesena võttis selle kasutusele (vist aastal´85) ALFA alfetta puhul praegu kasutavad seda väga eduliselt Toyota ning Honda, nimetades seda VVT-ks ning lõigates sellega loorbereid võhikute hulgas (olen kuulnud mitmelt poolt mõtet TYPE-R=VVT )
lihtne asja kirjeldus- töö toimub õlisurvel ning seda juhitakse juba eelnimetatud solenoidiga.
solenoid tõstab sisselaske lihtsalt teatud rpm piiril varasemaks (064.24 puhul peaks see olema 7 kraadi, 064.20 puhul osade andmete järgi suisa 14 kraadi).
alla selle piiri kammitsetakse sisselaskenukk, mis toob kaasa vaid osalise surve klapile. see parandab tühikäiku ning vähendab
heitgaase ning võimaldab teravamat minekut kõrgematel pööretel (kuna nukk ise on terav).
nüüd siis testimise juurde:
1. esimese asjana panna voltmeeter solenoidi juhtmete külge (2tk, mis on peidetud kummist katte alla) tühikäigul ei tohi olla pinget, kuid 12V peab tulema peale teatud pööretest alates. kui ei tule on kas juhtmed õhtal või relee vigane. relee asukoht on mulle siiani teadmata
2. tühikäigul võtta solenoidi küljest juhtmed. sellel ei tohi olla mitte mingit mõju mootori tööle
3. ühendada solenoidi klemmidele 12V. mootor peab jääma puterdama või suisa välja surema. kui töös mingit muutust ei ole, siis tuleb solenoid välja keerata ning vaadata, kas 12V ühendamisel ta ikka liigub.
kui liigub, siis on variaator ise asjad kokku pakkinud ning parematele jahimaadele liikunud. selle parandamise kohta mul andmeid ei ole (ja loodetavasti ei lähe vajagi)
kokkuvõtlik ja tark lause- kui variaator ei tööta, sõidab auto ilusti, kuid on tunda, et jõudu on vähe (mida minu autol tunda on)
P.S. kuigi tegemist on väga lihtsa asjaga ei saa V konfiguratsiooniga mootorite omanikud sellest enne kasu, kui on loodud solenoidsüsteem, mis kaotab mootoritest ära nukkvõlli kui sellise (ehk siis kõik klapid hakkavad tööle aju juhtimisel eraldiseisvalt vastavalt vajadusele). Põhjus on lihtne- kuigi rihm veab nukke võrdselt ei ole otstarbekas laduda mootorile kahte sünkroonis töötavat solenoidi. Probleem tekib selles, et erinevad juhtmepikkused ning jada ja ka rööpühendus toovad kaasa erineva 12V peale lülitusaja (enb kumb jääb 11,x V-ga vaeslapse ossa). Seega jääb ära võimalus kasutada ühte releed. kahe relee puhul aga on kaks korda suurem rikkeoht ning V mootor, mille ühe poole klapid avanevad teisest varem on teisest erinev teatavasti ei taha hästi töötada
sai nagu natuke pikk jutt aga loodetavasti faktivigu sisse ei jäänud
p.p.s mustaga on tõlgitud tekst ülejäänu omalooming
taustaks- klapi ajastamine on nii lihtne asi, et üle mõistuse:) (ts@ei mõista, miks kõigil autodel seda pole) esimesena võttis selle kasutusele (vist aastal´85) ALFA alfetta puhul praegu kasutavad seda väga eduliselt Toyota ning Honda, nimetades seda VVT-ks ning lõigates sellega loorbereid võhikute hulgas (olen kuulnud mitmelt poolt mõtet TYPE-R=VVT )
lihtne asja kirjeldus- töö toimub õlisurvel ning seda juhitakse juba eelnimetatud solenoidiga.
solenoid tõstab sisselaske lihtsalt teatud rpm piiril varasemaks (064.24 puhul peaks see olema 7 kraadi, 064.20 puhul osade andmete järgi suisa 14 kraadi).
alla selle piiri kammitsetakse sisselaskenukk, mis toob kaasa vaid osalise surve klapile. see parandab tühikäiku ning vähendab
heitgaase ning võimaldab teravamat minekut kõrgematel pööretel (kuna nukk ise on terav).
nüüd siis testimise juurde:
1. esimese asjana panna voltmeeter solenoidi juhtmete külge (2tk, mis on peidetud kummist katte alla) tühikäigul ei tohi olla pinget, kuid 12V peab tulema peale teatud pööretest alates. kui ei tule on kas juhtmed õhtal või relee vigane. relee asukoht on mulle siiani teadmata
2. tühikäigul võtta solenoidi küljest juhtmed. sellel ei tohi olla mitte mingit mõju mootori tööle
3. ühendada solenoidi klemmidele 12V. mootor peab jääma puterdama või suisa välja surema. kui töös mingit muutust ei ole, siis tuleb solenoid välja keerata ning vaadata, kas 12V ühendamisel ta ikka liigub.
kui liigub, siis on variaator ise asjad kokku pakkinud ning parematele jahimaadele liikunud. selle parandamise kohta mul andmeid ei ole (ja loodetavasti ei lähe vajagi)
kokkuvõtlik ja tark lause- kui variaator ei tööta, sõidab auto ilusti, kuid on tunda, et jõudu on vähe (mida minu autol tunda on)
P.S. kuigi tegemist on väga lihtsa asjaga ei saa V konfiguratsiooniga mootorite omanikud sellest enne kasu, kui on loodud solenoidsüsteem, mis kaotab mootoritest ära nukkvõlli kui sellise (ehk siis kõik klapid hakkavad tööle aju juhtimisel eraldiseisvalt vastavalt vajadusele). Põhjus on lihtne- kuigi rihm veab nukke võrdselt ei ole otstarbekas laduda mootorile kahte sünkroonis töötavat solenoidi. Probleem tekib selles, et erinevad juhtmepikkused ning jada ja ka rööpühendus toovad kaasa erineva 12V peale lülitusaja (enb kumb jääb 11,x V-ga vaeslapse ossa). Seega jääb ära võimalus kasutada ühte releed. kahe relee puhul aga on kaks korda suurem rikkeoht ning V mootor, mille ühe poole klapid avanevad teisest varem on teisest erinev teatavasti ei taha hästi töötada
sai nagu natuke pikk jutt aga loodetavasti faktivigu sisse ei jäänud
p.p.s mustaga on tõlgitud tekst ülejäänu omalooming
Tegelikult ma olen normaalne....