aga ma ütlesin, et põrutusandur annab signaali ainult detonaatorile... kõik ülejäänud toimingud toimuvad peale plahvatust

s.t. kui lõhkepakett otsustab ilma signaalita plahvatada... järgneb kõik ülejäänu

tean isiklikult kolme juhust (üks on seotud GTV-ga), kus pauk on tulnud luuavarrest ning ühte juhust, kus detonaatori kaabel on saba andnud ning seetõttu vaid bäägitule põlema pannud.

see eest tean aga veel nelja juhust, kus "korras" üle 10 aastane eerbääg on tõsise laksu tagajärel jummala rahus edasi maganud (üks nendest on seotud selle foorumi kasutaja mittealfaga)

PIISS aut

DOKTOR püssirohi ei paugu ilma süütamata (püssirohul ei täheldata vanuse kasvuga isesüttimise ohu tõusmist reeglina - vastasel korral pauguks suht paljud autod teatud vanuse saabudes, mitte mõni üksik, milest siis legend punutakse).

Detonaator ei süüta ilma särakat saamata.
Kokkuvõte - elektriviga (ükskõik siis milline - andur, aju, juhtmestik vms) - kuna püssirohul puudub intelligentsus, siis doktori poolt viidatd laengu otsustusvõime saame lugeda ulmekirjanduse jaoks sobilikuks, paraku reaalne elu on märksa igavam oma etteaimatavuses.

Avarii korral mittepaukuv padi võib aga küll olla seotud laengu aegumisega ja faktiga, et see pisike detonaatorike ei suuda püssirohtu enam lihtsalt süüdata

PS! Suudan ilma igasuguse hirmuta igal hommikul autosse istuda, ilma hirmu tundmata, et kohe nüpeldatakse pere kõigi 6 padja poolt läbi


PIISSS off ögeeen

saab ju need padjad lahti ühendada ja padja pirnid välja keerata ning rahu majas, mida vähem on autol igasuagu jama küljes seda parem, ma jus vaatasin, et näiteks minu seitsmest autost vaid ühel on roolivõim ehk siis võitja pole see kelle autos on surres rohkem lisasid, vaid see kes nendega ka midagi teha oskab, kui nad seal on. Päris mõttetu on on osta ca 10-15a vana masin ja loota et sellel olev aktiivne turvalisus toimib nagu peab, see on umbes sama hea kui osta 2-0 aastat vana masin ja loota, et see on suht murevabalt töökindel.

Passiivne turvalisus võiks olla siiski töökorras (auto kere struktuurid)

Lisadega on nagu on - need mis küljge on tehases kruvitud need hoian ka töökorras

püssirohi ei muutu ebastabiilseks... aga püssirohi pole ka kõnealune laeng- selle juurde kuulub paratamatult ka detonaator [avarii korral käivitatakse impulsi kaasabil detonaator mitte ei süüdata otse "püssirohtu"- seiftifiitšure] ning bäägi täidab mitte püssirohi vaid midagi veidi peenemat (põhimõtteliselt on tegu raketikütusega)

ja 6 bäägiga autodel on veel umbes 10 aastat aega

kõigile rahustuseks... 99% juhtudest tuvastatakse ebakõlad eelnevalt ning bäägiaju läheb veareziimi (ja siis on juba otstarbekas tõepoolest bäägid maha võtta, kontrollida või täielikult lahti ühendada).
Klassikalised elektrivead (juhtmed, pistikud) on bäägisüsteemis põhimõtteliselt välistatud (kui ühendada ükskõik milline anduritest või bäägidest kasvõi hetkeks lahti siis on kogu süsteem veareziimis ning mingit signaali ei edastata ega midagi ka juhtu- mitte kunagi kuniks spontaanselt pauk käib )

ma ei ole eitanud, et detoneerimise põhjus on seotud kas tolmu, niiskuse, liigse häiriva elektriväljaga (FM modulaator+immo+raadio+händsfrii) või teab mis veel ... aga "Järgmise kontrolli aeg" (10-15 aastat) iseenesest näitab "ohutut" aega, kui kaua antud moodul tõrgeteta töös saab olla; ning mis seal salata absoluutselt kõik tehased näevad ette selle aja saabumisel kõigi patjade väljavahetamist (koos kogu ülejäänud süsteemi kontrolliga muidugi)

printsipiaalselt- konstruktsioon (eriti uuematel süsteemidel) ise võimaldab suhteliselt edukalt "spontaanset süüdet" ka suhteliselt pisikeste kokkulangevuste puhul(raketikütus ning selle süütamiseks kasutatav detonaator ei ole just stabiilsemaid asjad- käivituseks kasutatakse umbes millisekundi jooksul max 2A impulssi- vähemalt juhtmete järgi vaadates...)

piiss aut

:icon_hi:

praegu vaatasin, et ei maininudki kõige olulisemat probleemkohta

nimelt on detonaatoritesse sisseehitatud seiftifiitšr, mis takistab kogu laengu plahvatamist autopõlengus isegi siis, kui aku maas on- enne seda lüüakse bäägid lahti (kuna detonaator on suht segamini ja sodi täis, siis hetkel ei julge öelda mille kaasabil see toimub... aga kindlasti mitte ei ole käivitavaks jõuks mõneamprine impulss)

piis aut again

flymadman wrote:keegi mu vanat masinad osta ei soovi? jutt on ilus kirjas
http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud ... 24_ee.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Tegin ise sümboolse pakkumise 20000'le aga kohe pakuti üle ka

TS - räägi veelkord padja süütamisest ilma elektrita ehk autopõlengus.
MIKS on vaja ta lahti lüüa - kuumus peaks kütuse niigi süütama ju

:icon_wave:
vabalt

see funktsioon on loodud selleks, et tagada päästjate ohutus-> kogu lõhkepakett on suunatud laeng
see tähendab, et raketikütus süüdatakse ühest suunast (ehk siis padjapoolsest otsast) ja põlemisel tekkiv gaas juhitakse patja.

Kui nüüd võtta padi ja visata lõkkesse, siis on ülimalt tõenäoline, et pakett süttib küljelt ning löögijõud ei ole suunatud mitte patja vaid külgedele. Täpselt samal põhjusel lastakse padjad vastu taevast või eemaldatakse ka vanametalli viidavatel autodel (et tagada igasuguse jama ärajäämine)

piltlikuks näiteks võiks praegu tuua aerosoolpudeli-> kui suunata "juga" tulle, siis põleb kõik ilusti ära ja suurt probleemi pole; kui visata pudel tulle, siis toimub paisumine ning suunatud joast ei jää alles midagi vaid kogu lõke lendab sädemeteks


ja kui nii pikalt juba räägitud on, siis panen lühidalt kirja ka bäägisüsteemi ehituse

kogu süsteem koosneb hulgast anduritest (lihtsamatel süsteemidel kiirusandur ja "dekselomeeter"; keerulisematel on tegu juba oluliselt suurema hulgaga... k.a. raskus, heli ja löögiandurid), ühest kuni mitmest padjast (iga padi koosneb siis tükikesest "raketikütusest"/"püssirohust", augulisest nailonkotist, detonaatorist ning pehmest plastist ja millegipärast puistatakse sinna sisse ka talki vms-> eelduslikult selleks, et kütuse põlemisjääkide poolt tekitatavat võimalikku hingamisteede kahjustust ära hoida) ja bäägiajust (mis loeb andureid ning jagab käske)

Kui nüüd juhtub, et auto satub avariisse siis edasijõudnud süsteemidel loeb aju välja aeglustusastme, lööginurga, liikumiskiiruse ja vastavalt sellele saadab impulsi patjadesse, mis kõige tõenäolisemalt suudavad inimeste vigastused ära hoida.


primitiivsete (ühe või kahe esimese turvapadjaga süsteemide puhul) näeb see tavaliselt välja selliselt, et aeglustusandurid on paigutatud esitiibadesse ning kui aeglustus ületab näiteks 2g-d siis käivitatakse selle poole padi, mille andur aeglustuse välja luges); veel primitiivsemate süsteemide juures asub aeglustusandur auto keskel (on ajusse sisseehitatud) ning kui see loeb teatud arvu g-sid välja, siis automaatselt avatakse kõik autos olevad padjad

keerulisemate süsteemide puhul on võimalik avada täpselt sama loogikaga õige padi, KUID seoses kindlustuste lobitööga on suuremal osal juhtudest kõik padjad korraga avatavad. Kuna kõigi patjade samaaegne avamine (näiteks 6 padja puhul) muudab auto taastamise suhteliselt keeruliseks (ehk siis korralikuks toimimiseks on vaja kogu süsteem välja vahetada), siis peaks see ära hoidma avariiliste autode sattumise teedele. ja siin tuleb tihtipeale mängu ka kaasnev nänn-> kuna pingutid on samamoodi aju poolt juhitavad; siis juhul, kui süsteemi on ehitatud "koputi"- ehk siis heliandur, mis reageerib padja plahvatushelile on olemas tõenäosus, et ühe detonaatori riknemisel lüüakse kõik padjad lahti.

ja lõpetuseks-> kuna bäägi aju toimimisloogika on ülisalajane (ilmselt siis autoriõigused, ei ole suutnud mitte kuskilt leida mitte ühtegi juhendit bäägi kontrollimiseks või protsessori käskude edastamiseks-> samuti olen võrdlemini kindel, et töökorras bäägi lahtikakkumine lõpeb detonatsiooniga- seega seda kah ei tahaks teha- pärast näpud läinud ons seda jama vaja veel)

arvutit koristadessattusin sellisele bookmargile

http://www.maffiacarclub.com/" onclick="window.open(this.href);return false;

kuna leht ise ei tööta, siis küll ma mõtlesin, mis pagana asi seal oli... ja siis lõpuks suutsin lahti dešifreerida
"Maserati ALFA Ferrari FIAT Italian Automobiles"

Talk on süsteemis siiski eeldamaks, et padi kokku ei kleepu seistes
Muu jutuga võib pmst rahul olla.

Aga nüüd - KUIDAS avab padjad auto, milel puudub elektritoide aga mis põleb nagu rooma küünal?
(remondi käigus põlema läinud / avariis aku kaotanud vms)

///

Suunatud laeng küll aga ilmselt on päästetöötaja oht valest suunast süüdatud laengu puhul põleva kütuse ja hõõguva gaasi juga saada omale koos põleva / sulanud plastist bagi kaanega krae vahele suurem, kui paugust ehmatuda
Ehk on oht ka see, et autosse küünituv päästetöötaja lüüakse lihtsalt padja poolt oimetuks?

///

Täpsustuseks: peale bagide kasutuselevõttu on vähenenud surmaga lõppevate autoõnnetsuste arv (samas minu andmeil on täheldatud samal ajal vigastustega lõppevate õnnetsute tõusu) e varem laibaks sõitnu saab nüüd rahus vegeteerida edasi. Tõsi, oma osa on kindlasti ka autode passiivse turvalisuse tõusul 80 lõpust alates!


Lähen nüüd oma 6 bagiga Küüniga sõitma ja palun jumalat et ta mind ega peret asjata ei nüpeldaks oma kottidega

:icon_roll:

valest suunast süüdatud laengu puhul justseda kaelalangevat mäsa mõtlesingi pärast on näotud ja maotud tõrjujad

Kuidas avab... vastan ausalt veelkord -ma ei tea .. eeldan et vastavalt mingile tingimusele detonaatorisse ehitatud anduris, millel on endal piisav laeng kütus süüdata

minu keldris oleva bäägi detonaator on mäsa- küll aga kui leiad kellegi, kes julgeb bäägi lahti kakkuda, siis võin ehk ühte laenata

Üritan ka tarka juttu rääkida :icon_angel:

Turvaseadmete gaasigeneraatorites tekitatakse rõhk lõhkeaine plahvatamapanekuga (pürotehniliselt). See võimaldab täita nt turvapadja kiiresti ja suure rõhu all. Plahvatuses laguneb tahke naatriumasiid (NaN3) naatriumiks ja lämmastikuks (N2). Lõhkeainelaeng süüdatakse kas löök- või elektrisütikuga.

Tongi (läitekapsli) ja lööknõela sütikud on kasutusel peamiselt turvavööpingutiteis ja mõnedes varastes turvapadjalahendustes. Tehniliselt sarnaneb teostus sellega, mida kasutatakse tulirelvades, kus lööknõel paneb vinnastatud vedru toimel plahvatama tongsütiku ja see omakorda põhilaengu.

Elektrisütik koosneb küttetakistis ja seda ümbritsevast kergsüttivast ainest. Kuuumenenud sütik süütab gaasigeneraatori laengu. Töökindluse ja -kiiruse tagamiseks on sütiku rakendamiseks vajalik elektrilaeng varutud juhtploki kõrgepingekondensaatorisse.

Pülamiidist padjakott (juhi turvapadi) on kokku volditud roolirattarummu ja kaetud plastkaanega. Padjakoti maht on u 60l. Gaasigeneraatori rakendudes gaasisurve purustab rummukaane ja padi täitub. Padja allküljel on tühjenemisavad, et gaas saaks kohe pärast põrget padjast väljuda, et juhil säiliks ülevaade olukorrast ja võimalus autot valitseda ka pärast õnnetust.

:icon_thumbup:

ja nüüd palun ka see osa, kus räägitakse plahvatusest ilma avariita ja selle põhjustest [ehk siis see, mis praegu kirgi kütab]

kaitselahendus on järelikult sõltuvalt tüübist kas "bimetallpäästik" või siis termoandur, mis on sisse ehitatud kas bäägi ajusse (vähetõenäoline- bäägi aju on tihtipeale sellise koha peal, kuhu kuumus ei jõuagi) või siis termolüliti, mis on koos kondega sisse ehitatud patja

p.s. turvapadi on kindlasti hea vahend surmaga lõppevate avariide vähendamiseks- sama on ka turvavööga jne... KUID SIISKI - kui pauk käib, siis on niikuinii parem olla kuskil mujal
seega turvalisuse osas kokkuvõte:
aktiivne turvavarustus - on hea, kui on - aga võiks korralikult töötada (ja selleks ongi padjanduse süsteemile ette nähtud kontrollaeg... millest kogu see teema alguse sai)
passiivne varustus- väga oluline,
mõistlik liiklemine - ülioluline ! [Autol võib olla 16 patja, ncap'i 5 tähte jne... aga kui ikka 200km/h puuse kihutad, siis pole sellest tolku miskit; samuti pole sellest just eriti tolku, kui keegi tartu maanteel 140km7h laupkokkupõrke korraldab]

Uurin...

Aktiivturvalisuse all mõeldakse tegureid, mille abil püütakse õnnetuse tekkimist ära hoida. Kliimaseade; sõidutuled; vihmaandur; juhtseadised ja istmed; sõidustabilisaatorit; rehvirõhuseiret.

Passiivsed turvaseadised kaitsevad juhti ja sõitjaid ning ka teisi õnnetusosalisi siis, kui õnnetust pole aktiivsete seadistega õnnestunud ära hoida. Tehniliselt võib nad jagada seisev- (kereehituslikeks) ja hoidevseadisteks.
Seisevseadised on põrkeenergiat neelavad deformatsioonistoonid ja sõitjateruumi kaitsvad talatarindid.

Hoidevseadiste hulka arvatakse nt turvavööd ja -padjad ning liginevad peatoed.

Vaatan, kas leian midagi ka "plahvatusest ilma avariita ja selle põhjustest" kohta