Jupp maad hiljem sama ootamatult jälle mürin. Jään seisma. Kontrollin rattaid, rooman viisakuse piires ninapidi all - no ei ole miskit.
Sihtkohta jõudes koguneb asjaarmastajate-amatööride konsiilium. Maad võtab selline huupipakkumine, et paratamatult läheb varem või hiljem täkkesse. Ja nii ongi - tagaratas viltu. Vaevumärgatavalt. Aga ikkagi viltu :icon_wtf:
Täna hommikul, selles napis hämus, mida me päevavalguseks nimetame, rooman auto alla ja... :icon_shocked: Võibolla ma seni oma Alfast liiga palju arvanud, aga... You know that feeling you get... Kui saad teada, et su arstiteaduskonda õppima läinud võsuke on tegelikult crackheadist meesprostituut. See kokutav how, when, why jada?
Nii ootamatult... Mis ma valesti tegin... Kuidas ma ei märganud... No täpselt selline emotsioon. Terve pagana sillatala on korraga päevapealt nii mäda, et tolle ratta vardad lihtsalt uitama läinud. Ja mul nüüd kolme pöörava rattaga trikimasin :icon_moron:
How, when ja why on vist pigem ahastavad retoorilised küsimused

- Kas 164 tagasilla ehitus erineb aastati-mudeliti nii palju, et peaksin jupi otsimisel kindlatele autodele keskenduma?
- Kui jupp käes, kas on mõtet ise vahetada? Oma silm ütleb, et ainult käputäis polte-mutreid katkuda vaja. Ehk kellelgi kogemusi vahetamisest jagada?