Krt see 156 esisild on üks paras pähkel ikka 156-l. Endal ka suuremate ebatasasuste peal kolks sees, kiiremalt trepis sõites või kui lohk jääb mõlema ratta alla ei ole kuulda. Ülevaatuspunktis tuttav vaatas üle ei leidnud ühtki lõtku peale stabikavarda pikkilõtku, lähemal uurimisel selgus, et puudu ühelt poolt stopperrõngas. Samas heebliga liigutades külglõtku pole, kummipuksid ka omal kohal ja terved. Ei tohiks ta külje peale liikudes ka kuhugi vastu käima hakata. Kahtlustan veel ülemisi amordipatju, liigub varras autot kõigutades ülevalt suht pikalt, aga võibolla ongi puksid nii pehmed. Kolksu pole kuulda ega tunda kõigutades. Oleks hea kui saaks mõne korras 156-ga võrrelda.
Veermikuosade taastamise kohta võiks öelda, et minu 156-l on šarniirid, vähemalt alumine, kinni valtsitud pealtpool (kinnituskoonuse poolt), see teeb detaili lahtifreesimise keerulisemaks, näiteks treipingis pole detaili kuskilt korralikku kinni võtta ja tsentreerida, kuigi olen kuulnud, et tehakse.
Ise olen taastanud enda 33-le rooliotsi. Protsess ise näeb välja nii, et võetakse detail trei või freespinki ja lõigatakse kaanele pealevaltsitud serv minimaalse kaoga lahti. Vahetatakse välja plastkausid mis on ümber munaka ja vajadusel lihvitakse/poleeritakse munakas.Hiljem tuleb valtsida serv kaanele peale korralikult jälle.
Ajutiselt võib väikest lõtku kaotada ka kaane tugevamalt ülevaltsimisega, mis surub kausid munaka ümber tihedamalt kokku.
Mul onu tegeleb Tartus Ujula tn taastamisega juba aastaid, kui šarniiri lõtku väga hulluks pole lastud ja munakas kulumata siis peale taastamist kestab väga eduliselt, volkarite ja audide jupid (mida vahetatakse ikka aastas korra

)pidid kestma paremini kui uued. Sakslaste veermiku taastamine ongi Eesti teede juures põhitöö, ja näiteks A6, A4 ja Passati jupid peaks olema kohe riiulist võtta ja vanade vastu anda.

Sõbra bemari sild kestab ka peale taastamist juba mitu aastat.