SpikeBMW
Re: "Leidsin järgmise isendi"
paistab et sul on liiga palju vaba aega.

kui mina ainuisikuliselt leian ÜHE kindla auto/masina/naise/kassi vms, siis see on ju isend.

võibolla on mul avastamata psüühilised häired, kuid aeg ajalt ma räägin oma autoga, ta on siiski minu truu kaaslane. ja kes ütleb, et masinatel pole tundeid?
kujuta ette, kui sa oma naise eest ei hoolitse, pole talle toeks. kui sa oma koera ei kuseta ja kassi ei toida, siis nad hakkavad sinu vastu. nad ei kannata sind enam välja.
naine ei tee süüa, koer ei kuula sõna, kass kuseb voodisse jne.
autoga on sama lugu. kui sa ei vahetad õlid, filtrid, pukse jne igasugu kuluvaid detaile vastavalt vajadusele. miks sa seda teed? enda heaolu pärast ja kui sa seda kõike korrapäraselt teed, siis ta ei jäta sind teele, ta ei vea sind alt.
ja kui ükskord juhtub, et sinu tegemata tööde pärast ta sind kusagil kapa-kohilas metsaäärde jätab, siis sa müüd ta maha, viskad minema nagu vanad sokid või midagi sarnast. sa loobud temast.

täpselt sama on ka lastega. kui sa oma last ei toeta tema kõige raskematel aegadel, kui sa teda ei kuula, ei vasta tema vajadustele, kui sa pole temaga koos tema elu tähtsamatel sündmustel, siis hakkad sa ka oma lapses mingist hetkest vastikust tekitama ja siis hakkab tema sind alt vedama.
kelle poole sa pöördud kui hakkad tööle või kohtumisele hiljaks jääma? sa ei ütle ju naisele, et võta kukile ja jookse - "nõõ..."
sa istud autosse ja annad piitsa. ja ta tuleb sulle vastu ja viib sind igal ajal kuhu iganes tahad. ta tuleb sulle isegi siis vastu kui sa pöörded piirajas sõidad. ta kannatab selle välja, aga täpselt nii palju kui oled talle head teinud. sama lugu oli ka ennevanasti hobustega.

minu autodest pole mind veel ükski teele jätnud ja kui nad on mind ähvardanud, siis esimesel võimalusel ma "hellitan" teda - kuid täpselt vastavalt vajadusele.

mina leian, et iga masin on omamoodi isiksus ja selle pärast kasutan ka mina sõna ISEND.

tule kapist välja ja vaata maailmale teise pilguga, mitte läbi ÕS-i

mmss (registreerimata)
Re: "Leidsin järgmise isendi"
Aga mina räägin kingadega, määrin neid kreemiga, hellitan viksiga, katan vetthülgava vahendiga, peale kingade märjaks saamist kuivatan ja asetan nad puhkekohta, ühesõnaga olen neile igati toeks. Mõelge, mis juhtuks, kui ma neid hea sõnaga ei toetaks ja poleks nendega koos nende elu tähtsamail hetkedel? Kindlasti ma hakkaks neis vastikust tekitama ja siis poleks harvad ka juhtumid, kus just nemad mind minu elu tähtsatel hetkedel hülgavad, tekib võõrandumine, ükskõiksus, tunnete jahtumine, lahkuminek.
Mis tundega te ise vaataksite järgmisel hommikul silma kingadele, keda te eelmisel õhtul peale pidu porisena tänamatult nurka lükkasite nagu mingeid elutuid asju? Hommikul ju jälle vajate teie neid. Mida nad peavad algavast päevast ootama, kas samasugust hoolimatust päeva lõpus? Kas suhtumist, et ah, hommikul panen teised kingad, kas nemad lähevad uut suhet otsima, kas neil väikeste truude isiksustena pole õigust loota püsisuhtele, kas nende tunded on jalgade alla tallamiseks? Niigi peavad nad päevast päeva taluma oluorda, kus sokid on tungnud jultunud kiiluna teie ja kingade vahelise suhte vahele. Nemad aga peavad vastu, nad elavad üle paljusid sokke, võistlevad teie lugupidamise pärast paljude teiste kingadega, kannatavad, ohverdavad end teie heaolule, kõik selleks, et teid mitte alt vedada, teid mitte hüljata.

Kallid kaaskommentaatorid, kas tõesti Te ei suuda luua seoseid ega samastada ennast kellegi teisega? KAS TE OLETE TUNDETUD MASINAD? Tulge kapist välja ja vaadake maailmale teise pilguga.

ts wrote:Wöörd...

mmss (registreerimata)
Re: "Leidsin järgmise isendi"
Aga mina räägin kingadega, määrin neid kreemiga, hellitan viksiga, katan vetthülgava vahendiga, peale kingade märjaks saamist kuivatan ja asetan nad puhkekohta, ühesõnaga olen neile igati toeks. Mõelge, mis juhtuks, kui ma neid hea sõnaga ei toetaks ja poleks nendega koos nende elu tähtsamail hetkedel? Kindlasti ma hakkaks neis vastikust tekitama ja siis poleks harvad ka juhtumid, kus just nemad mind minu elu tähtsatel hetkedel hülgavad, tekib võõrandumine, ükskõiksus, tunnete jahtumine, lahkuminek.
Mis tundega te ise vaataksite järgmisel hommikul silma kingadele, keda te eelmisel õhtul peale pidu porisena tänamatult nurka lükkasite nagu mingeid elutuid asju? Hommikul ju jälle vajate teie neid. Mida nad peavad algavast päevast ootama, kas samasugust hoolimatust päeva lõpus? Kas suhtumist, et ah, hommikul panen teised kingad, kas nemad lähevad uut suhet otsima, kas neil väikeste truude isiksustena pole õigust loota püsisuhtele, kas nende tunded on jalgade alla tallamiseks? Niigi peavad nad päevast päeva taluma oluorda, kus sokid on tungnud jultunud kiiluna teie ja kingade vahelise suhte vahele. Nemad aga peavad vastu, nad elavad üle paljusid sokke, võistlevad teie lugupidamise pärast paljude teiste kingadega, kannatavad, ohverdavad end teie heaolule, kõik selleks, et teid mitte alt vedada, teid mitte hüljata.

Kallid kaaskommentaatorid, kas tõesti Te ei suuda luua seoseid ega samastada ennast kellegi teisega? KAS TE OLETE TUNDETUD MASINAD? Tulge kapist välja ja vaadake maailmale teise pilguga.

ts wrote:Paluks korraks meie kohaliku psühhiaatri abi diagnoosi panekul

zakalwe wrote:Psühholoogi, mitte psühhiaatri.

ts wrote:

zakalwe wrote:Psühholoogi, mitte psühhiaatri.

Ameerika jaotus est lähtusin-> psühhiaater on see, kes riigi raha eest abistab ja psühholoog on see, kes isiku enda suure raha eest mitte midagi ei ütle

zakalwe wrote:

ts wrote:

zakalwe wrote:Psühholoogi, mitte psühhiaatri.

Ameerika jaotus est lähtusin-> psühhiaater on see, kes riigi raha eest abistab ja psühholoog on see, kes isiku enda suure raha eest mitte midagi ei ütle

äkää.
Mai viitsi detailidesse laskuda, aga psühholoog on psühholoog ja psühhiaater psühhiaater ehk arst nii siin- kui sealpool lompi....mõlema eriala esindajaid leidub nii riiklikus- kui erasfääris. Nende funktsioonid on ka samamoodi erinevad. Vähemalt ideeliselt. Nagu siingi.

inz164 wrote:sigmud freud

andis patsientidele kokaiini
mida isegi tarbis ja valmistas

tänapäeval pidid veel paremad rohud olema