Mõnikord tulen poest, üks käsi toidukompsust vinnas ja teine käsi vastaspoole taskust võtit otsimas... Ja jään teda kaugemalt piidlema. Isegi omavanuste vahel näeb välja nagu ajamasin kaugest minevikust :icon_problem:
Aga satub ta avarustesse maanteid noolima, mõnda õige tühja kohta, kus miski ega keski keskendumast ei sega
Siis märkan, kuidas ta sumedat valgust oma nurkade ja kantidega murrab. Miks iga joon just seal, kus ta on :icon_roll:
Paras leelo tuleb juba kokku, aga ehk on tas ka tilgake "kunsti kunsti pärast". Liiniautolik ja surelikule lubatav tilluke tilk muidugi. Aga siiski. Teiste mõtteid pätsates:
it's not dramatic... not groundbreaking... not desperately pretty, ent miski ta juures ajab seest soojaks ja ajab judina üle turja
Leidub teisigi selliseid muidugi. Need vähesed tänapäevased, mis meeldiks, jäävad utoopilisse hinnaklassi. Ja vanadest, stiilis alfanatico, lahutavad nimnoshka vähemutoopilised summad
Tuleb välja, et kerelt olen noor, aga hingelt vana tudi :icon_hi: