Kiikame natuke ka Bulgaaria kööki,ning väike tutvustus enne Bulgaaria köögist
Bulgaaria kööki iseloomustab tervislikkus ja toiduainete mitmekesisus. Rikkalikult kasvab siin igasuguseid taimi, mille saadusi kasutatakse värskelt või konserveeritult. Põhiliseks rahvatoiduks peetakse aedube, mida suvel süüakse kauntena, talvel konserveeritud kauntena või kuivatatud ubadena. Väga palju tarvitatakse sibulat ja küüslauku. Neid lisatakse toitudele rohkem kui ühelgi teisel maal.
Rasva allikana on esikohal taimeõlid: oliivi-, päevalille-, pähkli- ja puuvillaõli, võid ja loomarasvu kasutatakse vähe.
Lambaliha on kõige rohkem söödav lihaliik, vähem tarvitatakse sea- ja veiseliha. Rohkesti kasvatatakse veelinde, parte ning hanesid.
Toiduvalmistamist iseloomustab lihtsus: iga toit peab olema valmistatud nii, et sellele vaadates selge oleks, millest see koosneb. Maitseks ja lisaditeks kasutatakse ainult selliseid aineid, mis põhitoiduaine maitset rõhutavad või parandavad, kuid ei varjuta. Soola lisatakse vähe ja sedagi valmistamise lõpul.
Väga palju juuakse iseseisvalt või igasuguste teiste toitude juurde hapupiima – jogurti. Selle tervislikkus on tuttav üle maailma. Jogurti lisatakse kastmetele ja suppidele meil kasutatava hapukoore asemel. Mõnikord seda ka keedetakse.
Küpsetatakse palju, seejuures eelistatud on leht-, mure- või pärmitaignast pirukad, täidiseks spinat, sibul või mitmesugused puuviljad ja marjad.
Ning nüüd paar retsepti!
Hapupiima supp munadega
1 l hapupiima (jogurti), 2 värsket kurki, 4-5 muna, 2 sl petersellilehti või tilli, 4 sl taimeõli, 1 suur küüslauk, soola, 2-3 klaasi vett, (äädikat), (1 klaas kartulipüreed), (pipart).
Hapupiim klopitakse, lisatakse väikesteks kuubikuteks lõigatud kurk ja kõvaks keedetud munad, maitseroheline, taimeõli, tambitud küüslauk, külm keedetud või allikavesi. Maitsestatakse soola ja (soovi korral) äädikaga. Taratorile võib lisada ka kartulipüreed, maitserohelise võib asendada pipraga.
Lauale antakse külmalt, võib lisada jäätükikesi.
Sageli puistatakse taratorile kreeka pähkli tuumi.
Küpsetatud kala
750g sibulaid, soola, 3/4 klaasi taimeõli, 6-7 tükikest küüslauku, 1 sl tomatipüreed, vett, 15-20 tera pipart, 1-2 loorberilehte, 1 kg kala (koha, karp- või soomkala), soola, sidrunit või tomateid.
Sibulad lõigatakse õhukesteks ketasteks, puistatakse soolaga üle ja kuumutatakse taimeõlis koos küüslauguga klaasjaks ning pehmeks. Lisatakse 1,5 klaasi kuuma veega segatud tomatipüree ja vürtsid, keedetakse 5-6 min, siis valatakse vormi või äärisega pannile. Kastmesse asetatakse portsjonitükkideks lõigatud kalad, nendele sidruni- või tomativiilud. Küpsetatakse kuumas praeahjus, kuni kala on küps (25-30 min). Lauale antakse külmalt.
Hautatud lambaliha
1 kg noore lamba liha, 18-20 rohelist sibulavart, 7-8 tükikest küüslauku, 1 tl paprikapulbrit, kimp petersellilehti, piparmünti, 1/2 klaasi taimeõli, 1 klaas vett, 1 sl jahu, hapupiima, soola.
Liha lõigatakse tükkideks, pannakse hautamisnõusse. Sibulapealsed ja küüslauk tükeldatakse, lisatakse lihale koos paprikapulbri, soola, hakitud maitserohelise, taimeõli ja veega. Kuumutatakse algul ägedal tulel, siis hautatakse nõrga kuumuse juures kaanega kaetult. Kui liha on peaaegu pehme, pannakse hautamisleemesse vähese külma veega segatud jahu ja keedetakse veel 5-6 min.
Lauale antakse kuumalt, lisandiks hapupiim. Juurde antakse keedetud kartuleid või riisi.
Järgneb
If you park it and don't look back as you walk away... you bought the wrong car.
Aga üldiselt ma keskturu lihaletis pettuma pole pidanud. Kraam on värske ja hind poehindadega võrreldes väga jupp maad odavam..
inz164 wrote:
