tegu on 1 põlve Alfa Sei-ga, mis on teise kasutaja käsutuses ning väidetavalt tehasekorras :icon_angel:
toodeti 6 tesid kokku erinevatel andmetel kuni 14377 tk (mootorid olid siis kas 2,5 või 2,0 V6 sekka ka diisleid)- sagedamini kohtab siiski numbrit 12000 juurde
Tehniliselt oli tegu 105 seeria järglasega, millel on kasutusel hulk ägedaid süsteeme
näiteks ei olnud sellel autol õlirõhu märgutuld- selle asemel lõigati kütusepumbalt pinge ära; samuti oli autol kesklukustus, mis töötaski lukustajana- kui uks lukku keerata, siis lähevad kõik uksed lukku, kui avada, siis tuleb lahti vaid see uks. Olemas olid ka elektriaknad, roolivõim, avarii korral lõigatav kütusepump ja isegi kliimaautomaatik oli saadaval.
pidurid olid tagasillal toodud sarnaselt 116-le difri juurde ning pidurisüsteem oli kahe ringiline- esimene ring oli esi ja tagapidurid ning teine vaid esipidurid... mistõttu oli esisillal "topelsadulate" süsteem
V6 oli see esimene ja õige- ehk siis alustas 2,5 L töömahuga arendades 114kW ning viimased derivaadid olid/on siiani 3,2L töömahuga veel saadaval. Esialgu pakuti seda lustlikku mootorit iga remondimehe õnnistusena- ehk siis kuue karburaatoriga

hiljem mindi üle pritsele.
Auto oli tegelikult tootmisküps juba 73-dal aastal (mistõttu näeb see oma vanuse kohta veidi aegunud välja) kuid tootmisse läks alles 1979 ning tootmine lõppes 1985. Vahepeal asendus MY83 ümmargused esituled kandilistega.

Ning ei tasu mainidagi, et tegemist on üliharuldase autoga
