Alfa Romeo ALFASUD/SPRINT/ALFETTA/GIULIETTA
Posted: 10 Oct 2007, 23:43
Leidsin ühe 1992 a. artikli Alfa Romeo kohta ja päris huvitavaid asju oli seal! Nimelt artikli oli kirjutanud Bakuus sündinud Juri Kotijev!
ALFA ROMEO ALFASUD/SPRINT
Milano firma Alfa Romeo on Itaalias tuntud sportautode tootjana. Selliste autode ostjateks on sportlikud elavaloomulised inimesed. Teistele markidele eelistavad ostjad ALFA ROMEOD eelkõige erksate mootorite tõttu, aga vedrustuse ja sõitjateruumi mugavus ning pakiruumi mahukus on vähema tähtsusega.
Kõik eelõeldu kehtib ka mudeli ALFASUD ja tema alusraamil toodetava, muudetud kerega SPRINT kohta.
ALFASUD ja SPRINT on esiveoga ja sellise ehituse tulemus on igato ootuspärane: suurepärane teelpüsivus nii sirgel kui ka kurvis ning avar sõitjateruum. Ka hammaslattroolile võib anda kiitva hinnangu.
Mudelil ALFASUD võib kohat mootoreid töömahuga 1,2 l (60hj); 1,4 l (86hj); 1,5 l (95hj), mudelile SPRINT paigaldatakse ainult 1,5 l mootorit võimsusega 105 hj.
Mootorite omapäraks on vastastiku asetusega silindrid (Boxer) ja mõlemas plokikaanes hammasrihmajamiga jaotusvõllid. Nagu teistelgi autodel, kus kasutatakse odavat, kuid mitte eriti pika tööeaga hammasrihma, tuleb seda ka siin vahetada 60 000 km läbisõidu järel. (Esimesena kasutas hammasrihma Bremeni autofirma Hans Glas GhbH 60-ndatel aastatel, kuid sellest saadud õkonoomia ei päästnud firmat, mille neelas alla kontsern BMW.)
Kõik kolm mootorit (1,2; 1,4; 1,5) on erksad vaid töösoojana. Selle põhjuseks on pikk sisselaske torustik, mis soojeneb aeglaselt. Enne mootori täielikku soojenemist aurustub bensiin halvasti. Eriti annab see tunda talvel, kui tuleb küllaltki kaua sõita osaliselt suletud õhuklapiga, enne kui mootor hakkab normaalselt vedama. Selle tulemusena suureneb bensiinikulu (õldiselt on 1,2-1,4-1,5 l mootoritel bensiini AI-98 kulu 100 kilomeetri läbimiseks vastavalt 8,9 või 10 l).
Kuna ALFASUD ja SPRINT on lõunamaise päritoluga, on neil suurepärane teelpüsivus, juhitavus ja dünaamika. Ka peaksid nad end tundma kõige paremini mägiteede serpentiinidel. Kuid just siin avaldub nende esimene suur puudus - nõrgad pidurid (kõigil ratastel ketaspidurid), mis kardavad ülekuumenemist, seetõttu võivad pidurikettad kõverduda.
Teiseks puuduseks on kere kiire roostetamine, tõsi küll, roostetab ainult kere ülemine osa, sest alates 1978. a. tehakse põhi tsingitud terasplekist. Tugevalt roostetavad ka piduritorud.
Ilma remondita läbivad ALFASUD ja SPRINT mootorid 100 000 - 120 000 kilomeetrit. Pärast sellist läbisõitu tuleks vahetada kõige kiiremini kuluvad detailid nagu kolvirõngad (võib kasutada VAZ-21011/06 viimase remontmõõdu kolvirõngaid) ja väntvõlli laagriliuad. Kepsulaagri liudadeks sobivad ZAZ-965/968 ja raamlaagri liudadeks MOSKVITŠ 412 liuad.
ALFASUD läbisõiduga 100 tuh. ja rohkem km maksab alla 3000 DEM, sama läbisõiduga SPRINT on pisut kallim. Üldiselt ei loeta neid autosid pikaealisteks ja neile tehtud kulutusi kapitaalmahutuseks.
Muuseas, Alfa Romeo kuulub kontserni Fiat, nii et peale eelnimetatud varuosade võivad sobida teisedki VAZ-i varuosad.
Alates 1985. a. toodetakse ALFASUD-i alusvankril ja mootoritega mudelit ALFA ROMEO ALFA 33, kuid taolist edu nagu oli ALFASUD-il, see mudel ei saavutanud. Selle põhjuseks oli kere ebaõnnestunud disain, kus pakiruumil oli selline väljanägemine nagu oleks teda "töödeldud" veoauto kaitserauaga. 1992. a. disain ALFA 33-l parandati - auto tagumine osa on muutunud sirgemaks.
ALFA ROMEO ALFETTA/GIULIETTA
Selgelt väljendunud sportliku iseloomuga mudel ALFETTA oli hiljuti firma Alfa Romeo üheks ostetavamaks mudeliks. Temast ainult kere poolt erinev GIULIETTA oli ALFASUD-i järel kolmandal kohal.
Need autod on suhteliselt avarad, 4-5-kohalised, mahuka pakiruumiga, klassikaliselt tagasihoidliku kujuga. ALFETTA-t võib kohata 4 ümmarguse või 2 kandilise esilaternaga. Osta oleks parem ümmarguste laternatega, kuna nende mõõtmed on samad kui VAZ-2103/06 laternatel, seda enam, et ALFETTA laternad roostetavad kiiresti.
Mudelid ALFETTA/GIULIETTA paistavad silma lõunamaise temperamendiga, hea vedrustuse, sõitjateruumi mugavuse ja teelpüsivusega. Rataste sõltumatu vedrustus (ees torsioonidel ja taga keerdvedrudel) on küllaltki vastupidav ka meie teedel.
ALFETTA/GIULIETTA konstruktsioon on originaalne - pikiasetsev mootor on ee, käigukast diferentsiaaliga taga, vedavad rattad on mõistagi tagumised.
Selline agregaatide jaotus aitas saavutada telgede ühtlasemat koormamist ning selle abil paremat teelpüsivust. Taolisel ehitusel on ka puudusi: kuna mootorit ja käigukasti ühendav võll pöörleb väntvõlli kiirusega, põhjustab see veerelaagrite kiiret kulumist, käiguvahetus on ebatäpne ja käigukangi liikumisamplituud suur ning siia lisandub ebameeldiv (eriti suvel) tagaistme soojenemine käigukastist ja differentsiaalist. ALFETTA/GIULIETTA roolimehhanism liigub raskelt.
Kõik ALFA ROMEO mootorid on väga huvitavad. Eriti huvitavad on 1,6 (108hj), 1,8 (121hj) ja 2,0 (130hj) mootorid (ka väliselt). Pärit on nad 60-ndatest aastatest.
Nende mootorite eripäraks on kaks jaotusvõlli, mille ajam on kaherealise rullketiga, ja väljalaskeklapid, mis on paremaks jahutuseks täidetud metallilise naatriumiga (nagu ka ZIL-130-l ja GAZ-66.l).
Peale suure võimsuse on neil mootoritel ka hea pöördemoment, oma võimsuse kohta on nad küllaltki ökonoomsed (bensiini AI-98 kulub 1,6l mootoril 11 l ja 2,0 l mootoril 13,5 l 100 kilomeetri läbimiseks). Ka on need mootorid küllaltki vastupidavad, enne remonti läbivad nad kuni 150 000 kilomeetrit. ALFETTA/GIULIETTA suurim kiirus on 165-190 km / h.
Pärast 150 000 km läbimist on soovitatav vahetada kolvirõngad, väntvõllilaagri liuad ja jaotusvõlli kett koos hammasrattaga. Kepsulaagri remondiks on võimalik kasutada ZAZ-968 ja võllilaagrites MOSKVITŠ 412 liudasid.
ALFETTA/GIULIETTA ostmisel tuleks pöörata tähelepanu sidurile, mis kulub küllaltki kiiresti, käsipidurile, mille tross jääb kestas kinni, piduriketastele (kontrollida sõites), mis ülekuumenemisel kõverduvad, ja käigukasti sünkronisaatoritele, kus kõige kiiremini kulub 2. käigu sünkronisaator, raskendades käikude lülitamist.
Kogenud automehed ütlevad: "kui autol pole keret, pole ka autot", kuid just kere pikaealisusega ALFETTA/GIULIETTA ei hiilga. Seega tuleb ostmisel põhjalikult kontrollida korrosiooni astet.
Pika aja vältel leidsid ALFETTA/GIULIETTA ilma vaevata oma "Romeod", kuid aja möödudes kustus armastus ja nagu eluski tihti, alustati 1985. a.
"lahutust Itaalia moodi". GUILIETTA asemel alustati mudeli ALFA 75 ja ALFETTA asemel ALFA 90 tootmist. Need on ALFETTA ja GIULIETTA uues kuues ja täiustatud mehaanikaga. Endist edu neil ostjate hulgas aga ei olnud ja pruugituna saab neid odavalt.
ALFA ROMEO ALFASUD/SPRINT
Milano firma Alfa Romeo on Itaalias tuntud sportautode tootjana. Selliste autode ostjateks on sportlikud elavaloomulised inimesed. Teistele markidele eelistavad ostjad ALFA ROMEOD eelkõige erksate mootorite tõttu, aga vedrustuse ja sõitjateruumi mugavus ning pakiruumi mahukus on vähema tähtsusega.
Kõik eelõeldu kehtib ka mudeli ALFASUD ja tema alusraamil toodetava, muudetud kerega SPRINT kohta.
ALFASUD ja SPRINT on esiveoga ja sellise ehituse tulemus on igato ootuspärane: suurepärane teelpüsivus nii sirgel kui ka kurvis ning avar sõitjateruum. Ka hammaslattroolile võib anda kiitva hinnangu.
Mudelil ALFASUD võib kohat mootoreid töömahuga 1,2 l (60hj); 1,4 l (86hj); 1,5 l (95hj), mudelile SPRINT paigaldatakse ainult 1,5 l mootorit võimsusega 105 hj.
Mootorite omapäraks on vastastiku asetusega silindrid (Boxer) ja mõlemas plokikaanes hammasrihmajamiga jaotusvõllid. Nagu teistelgi autodel, kus kasutatakse odavat, kuid mitte eriti pika tööeaga hammasrihma, tuleb seda ka siin vahetada 60 000 km läbisõidu järel. (Esimesena kasutas hammasrihma Bremeni autofirma Hans Glas GhbH 60-ndatel aastatel, kuid sellest saadud õkonoomia ei päästnud firmat, mille neelas alla kontsern BMW.)
Kõik kolm mootorit (1,2; 1,4; 1,5) on erksad vaid töösoojana. Selle põhjuseks on pikk sisselaske torustik, mis soojeneb aeglaselt. Enne mootori täielikku soojenemist aurustub bensiin halvasti. Eriti annab see tunda talvel, kui tuleb küllaltki kaua sõita osaliselt suletud õhuklapiga, enne kui mootor hakkab normaalselt vedama. Selle tulemusena suureneb bensiinikulu (õldiselt on 1,2-1,4-1,5 l mootoritel bensiini AI-98 kulu 100 kilomeetri läbimiseks vastavalt 8,9 või 10 l).
Kuna ALFASUD ja SPRINT on lõunamaise päritoluga, on neil suurepärane teelpüsivus, juhitavus ja dünaamika. Ka peaksid nad end tundma kõige paremini mägiteede serpentiinidel. Kuid just siin avaldub nende esimene suur puudus - nõrgad pidurid (kõigil ratastel ketaspidurid), mis kardavad ülekuumenemist, seetõttu võivad pidurikettad kõverduda.
Teiseks puuduseks on kere kiire roostetamine, tõsi küll, roostetab ainult kere ülemine osa, sest alates 1978. a. tehakse põhi tsingitud terasplekist. Tugevalt roostetavad ka piduritorud.
Ilma remondita läbivad ALFASUD ja SPRINT mootorid 100 000 - 120 000 kilomeetrit. Pärast sellist läbisõitu tuleks vahetada kõige kiiremini kuluvad detailid nagu kolvirõngad (võib kasutada VAZ-21011/06 viimase remontmõõdu kolvirõngaid) ja väntvõlli laagriliuad. Kepsulaagri liudadeks sobivad ZAZ-965/968 ja raamlaagri liudadeks MOSKVITŠ 412 liuad.
ALFASUD läbisõiduga 100 tuh. ja rohkem km maksab alla 3000 DEM, sama läbisõiduga SPRINT on pisut kallim. Üldiselt ei loeta neid autosid pikaealisteks ja neile tehtud kulutusi kapitaalmahutuseks.
Muuseas, Alfa Romeo kuulub kontserni Fiat, nii et peale eelnimetatud varuosade võivad sobida teisedki VAZ-i varuosad.
Alates 1985. a. toodetakse ALFASUD-i alusvankril ja mootoritega mudelit ALFA ROMEO ALFA 33, kuid taolist edu nagu oli ALFASUD-il, see mudel ei saavutanud. Selle põhjuseks oli kere ebaõnnestunud disain, kus pakiruumil oli selline väljanägemine nagu oleks teda "töödeldud" veoauto kaitserauaga. 1992. a. disain ALFA 33-l parandati - auto tagumine osa on muutunud sirgemaks.
ALFA ROMEO ALFETTA/GIULIETTA
Selgelt väljendunud sportliku iseloomuga mudel ALFETTA oli hiljuti firma Alfa Romeo üheks ostetavamaks mudeliks. Temast ainult kere poolt erinev GIULIETTA oli ALFASUD-i järel kolmandal kohal.
Need autod on suhteliselt avarad, 4-5-kohalised, mahuka pakiruumiga, klassikaliselt tagasihoidliku kujuga. ALFETTA-t võib kohata 4 ümmarguse või 2 kandilise esilaternaga. Osta oleks parem ümmarguste laternatega, kuna nende mõõtmed on samad kui VAZ-2103/06 laternatel, seda enam, et ALFETTA laternad roostetavad kiiresti.
Mudelid ALFETTA/GIULIETTA paistavad silma lõunamaise temperamendiga, hea vedrustuse, sõitjateruumi mugavuse ja teelpüsivusega. Rataste sõltumatu vedrustus (ees torsioonidel ja taga keerdvedrudel) on küllaltki vastupidav ka meie teedel.
ALFETTA/GIULIETTA konstruktsioon on originaalne - pikiasetsev mootor on ee, käigukast diferentsiaaliga taga, vedavad rattad on mõistagi tagumised.
Selline agregaatide jaotus aitas saavutada telgede ühtlasemat koormamist ning selle abil paremat teelpüsivust. Taolisel ehitusel on ka puudusi: kuna mootorit ja käigukasti ühendav võll pöörleb väntvõlli kiirusega, põhjustab see veerelaagrite kiiret kulumist, käiguvahetus on ebatäpne ja käigukangi liikumisamplituud suur ning siia lisandub ebameeldiv (eriti suvel) tagaistme soojenemine käigukastist ja differentsiaalist. ALFETTA/GIULIETTA roolimehhanism liigub raskelt.
Kõik ALFA ROMEO mootorid on väga huvitavad. Eriti huvitavad on 1,6 (108hj), 1,8 (121hj) ja 2,0 (130hj) mootorid (ka väliselt). Pärit on nad 60-ndatest aastatest.
Nende mootorite eripäraks on kaks jaotusvõlli, mille ajam on kaherealise rullketiga, ja väljalaskeklapid, mis on paremaks jahutuseks täidetud metallilise naatriumiga (nagu ka ZIL-130-l ja GAZ-66.l).
Peale suure võimsuse on neil mootoritel ka hea pöördemoment, oma võimsuse kohta on nad küllaltki ökonoomsed (bensiini AI-98 kulub 1,6l mootoril 11 l ja 2,0 l mootoril 13,5 l 100 kilomeetri läbimiseks). Ka on need mootorid küllaltki vastupidavad, enne remonti läbivad nad kuni 150 000 kilomeetrit. ALFETTA/GIULIETTA suurim kiirus on 165-190 km / h.
Pärast 150 000 km läbimist on soovitatav vahetada kolvirõngad, väntvõllilaagri liuad ja jaotusvõlli kett koos hammasrattaga. Kepsulaagri remondiks on võimalik kasutada ZAZ-968 ja võllilaagrites MOSKVITŠ 412 liudasid.
ALFETTA/GIULIETTA ostmisel tuleks pöörata tähelepanu sidurile, mis kulub küllaltki kiiresti, käsipidurile, mille tross jääb kestas kinni, piduriketastele (kontrollida sõites), mis ülekuumenemisel kõverduvad, ja käigukasti sünkronisaatoritele, kus kõige kiiremini kulub 2. käigu sünkronisaator, raskendades käikude lülitamist.
Kogenud automehed ütlevad: "kui autol pole keret, pole ka autot", kuid just kere pikaealisusega ALFETTA/GIULIETTA ei hiilga. Seega tuleb ostmisel põhjalikult kontrollida korrosiooni astet.
Pika aja vältel leidsid ALFETTA/GIULIETTA ilma vaevata oma "Romeod", kuid aja möödudes kustus armastus ja nagu eluski tihti, alustati 1985. a.
"lahutust Itaalia moodi". GUILIETTA asemel alustati mudeli ALFA 75 ja ALFETTA asemel ALFA 90 tootmist. Need on ALFETTA ja GIULIETTA uues kuues ja täiustatud mehaanikaga. Endist edu neil ostjate hulgas aga ei olnud ja pruugituna saab neid odavalt.
(elagu back-upita arvutid 
)
...mõnusalt naiivne ja asjalik jutt, a'la: