Pean vist ts poole taas appi hüüdma, aga äkki teab ka keegi teine.



Nimelt lülitades kaugtulesid, kustuvad ära lähituled! Suht norm ju- auto ees pime ja kuskil kaugel - kaugel on siis valgustatud laik. Kas see on lihtsalt ravitav? Et jääks ka kaugtulega koos lähituli põlema.

eee.... ..... ma põle küll täiesti kindel, et kaugtuled ja lähituled korraga üldse põlema peaksid



vähemalt olen 100% kindel, et suuremal osal autodel need korraga ei põle...



ehk abiks tulede reguleerimine

tava 156 juures jäävad lähituled põlema...



ja ma seekord doktori jutule tooks sisse noodi, et lähitulede kustumine koos kaugtulede lülitamisega on iseloomulik poolikule insenerimõtlemisele ja odavamale autole opel, nissan jms

Lähituli on ksenoon ja eriti tobe on seda vilgutada õhtusel ajal sõites, iga kord kui lülitad ümber lähitulele, hakkab ju too end reguleerima. Minu teada ei tohi ksenoon ära kustuda. Ja 156 jääb lähituli põlema koos kaugtulega. St kui lähi ja kaugtuli on eraldi, siis jäävad nad mõlemad põlema. va vanemad ameeriklased.

lähi ja kaugtulede samaaegne põlemine on pigem katse lahendada ebamäärast valgusvihku



ühe või teise põlemine on tihtipeale tingitud ka asjaolust, et H4 pirnikeses EI JÄETA kunagi mõlemat põlema



55W pirn annab põledes sooja ning tarbib elektrit, 2 pirni korraga samas korpuses annavad sooja umbes 2,5x rohkem (temperatuur ei ole kahega korrutatav teatavasti) ja samamoodi tarbitakse elektrit oluliselt rohkem



ts@ nüüd läheb õue ja vaatab 164 näitel



aga lahendus on suhteliselt lihtne-> tuleb releeplokis jätta lihtsalt lähituledele pinge peale (natuke susserdamist ja olemas)



ja veel lihtsam lahendus-> jäta udukad peale



EDIT: Xenonite kohta see muidugi ei käi need peaksid kogu aeg põlema küll

ts wrote:ja veel lihtsam lahendus-> jäta udukad peale

Tule proovi Pärnus udukatega sõita. Ma arvan, et 90% Eestimaa kodanikest on kuulnud hr Koppel ´ist

bnd wrote:Tule proovi Pärnus udukatega sõita. Ma arvan, et 90% Eestimaa kodanikest on kuulnud hr Koppel ´ist

eeee..... jah ka mina olen aga ununes hetkeks, et sealtkandist oled siis ignoreeri eelmist soovitust

muuseas-> kas ei ole mitte nii, et niikuinii saad vasta pääd, kui ta kuskil tee ääres on?

no Linnas ei ole ju neid UDUKAID vaja ka kui aus olla... st mina olen ikka maanteelt tulles linnapiiris maha võtt udukad just selleks, et neist ei ole enam praktilist kasu, mitte selleks et äkki saan muidu trahvi vms.









ja minu meelest UDUTULI ei tulene mitte funksioonist, et ta UDUS näiteks teed vaid pigem tema efektiivsusest, et kui nendega sõidad siis nähtavus "UDUNE".









kseena pmst ei kulu mitte "põledes" vaid siis kui teda sisse lülitatakse...

keski tark kunagi isegi avaldas arvamust et kseenadel töötunde suht mõtetu lugeda, tegelikkuses on loetud arv sisselülitamisi eluea pikkus.



ksenooni kustumine täistulede lülitamisel on ehk hilisem "TUUNINGVÄRK"... ma ei taha uskuda, et tehaseväravast sellise idiootsusega välja veereti...

Tavalisel 156-rl jäävad küll ksenonist lähituled põlema, seda tean surmkindlalt ja usun, et originaalis peaks ka GTA-l nii olema. Seda mis viga ma muidugi pakkuda ei oska

kusjuures ksenoniteemale lisaks:

ksenoon mitte ainult ei nivelleeru automaatselt vaid ka küsib soojenemisaega...



maanteekiirusel saab üsna pika maa läbida enne kui nad paika saavad ja tööle hakkavad e ka valgust teepinnale paiskavad...



see pime auk lülituse järel on surmalõks pmst ju...



Stelle kuna sul sõiduõigust hetkel vist veel ei ole, sisi on aega ravida asja

bnd wrote: Tule proovi Pärnus udukatega sõita. Ma arvan, et 90% Eestimaa kodanikest on kuulnud hr Koppel ´ist

Kas on olnud ka kokkupuuteid !

bnd kirjutas:

Tule proovi Pärnus udukatega sõita. Ma arvan, et 90% Eestimaa kodanikest on kuulnud hr Koppel ´ist

Pärnu ja tuntud koht, kus udukate eest pead rahakotti kergendama

ja heal juhul ka TÜV-sse minema...



jah 164-l kah põlevad mõlemad korraga....



however...



teede- ja sideministri 18.05.2001. a määrus nr 50:

kood 224 - lähi- ja kaugtulelaternad, mille lampide valgushoog ületab 2000lm.
Nõuded: 1) - lampe, mille valgushoog on üle 2000lm ( gaaslahenduslambid ja näiteks hõõglampid H1R1, H9 tüüpi), on lubatud kasutada kaugtulelaternates ja ainult ebasümmeetrilise valgusjaotusega lähitulelaternates. 2) - nende laternate valgusvihu kõrguse reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, peab toimuma automaatselt. Laternatel peab olema hajutiklaasi puhasti . 3) - gaaslahenduslambiga laternatel peab kaugtulelt lähitulele ümberlüliv seade tagama, et seadme rikke korral oleks sisse lülitatud lähituli. Ümberlülitusmehhanism peab välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitatuse võimaluse. 4) - igas lähitulelaternas võib olla ainult üks gaaslahendusvalgusallikas.

kuna millegi alusel on see kokku pandud, siis võibolla on Su GTA asukohariigis punkti 3 juures keegi liiga hoogu läinud

maits wrote:bnd kirjutas:

Tule proovi Pärnus udukatega sõita. Ma arvan, et 90% Eestimaa kodanikest on kuulnud hr Koppel ´ist

Pärnu ja tuntud koht, kus udukate eest pead rahakotti kergendama

ja siis jääb see 10%, kes ei tea kas härra koppel on keegi, kellel udutuledest kopp ees? kas hr koppel kannatab harva (ainult pärnus) avalduva udutule-foobia all? sherlock pakuks, et kodanik koppel on hoopis konstaabel koppel, kes luurib pimedatel väikelinna tänavatel ja jahib udutulekandjaid. kas pärnus enam kuritegevust ei olegi?

Tegelikult on sellel ka mõistlik põhjendus olemas, miks täis ja lähituli paljudel koos ei põle ning miks ei ole mõistlik maanteel kasutada udutulesid.

Maanteel on oluline näha võimalikult kaugele ette. Olukorras, kus põlevad lähi- ja kaugtuli korraga on ninaesine tugevalt valgustatud võrreldes täistule valgusvihuga kauguses. Eredamale valgusele ninaees reageerib silm pupilli suuruse vähendamisega. Kuna vähem valgust pääseb silma, siis kaugemal pimedas olevad objektid ilmuvad hiljem.

Lähituli+udutuli+kaugtuli võib tunduda kõige meeldivam ja parem, kuid reaalselt nähtavusulatus väheneb.