[MÜÜDUD] Kurvas seisus 156 2.0, 1999
Posted: 04 Jul 2008, 03:18
Tuleb tunnistada, et aeg-ajalt on kasulik veidi põhjalikumalt auto põhjaalust uurida – muidu võivad tulemused olla fataalsed..nagu on juhtunud minu 156’ga.
Ehk siis- peale vaiba väljakakkumist „väikesteks“ keevistöödeks ilmnes, et roosteuss on sisuliselt terve auto põhja isuga nahka pannud.
Tegin ka olukorrast rea pilte, kust paistab, et olukord on ikka päris õudne: http://pint.als.ee/alfa
Need hirmsad augud ei olnud mõistagi koheselt põhja all, vaid tekkisid pigimati eemaldamisel, kus kruvikeeraja lihtsalt sujuvalt läbi pleki läks. Hirmus.
Iseenesest jääb mulle tegelt mõistmatuks, mismoodi saab selline kohutav rooste üldse tekkida. Käisid peast läbi variandid, et äkki kunagi varem nt. uputada saanud või siis põhjaga kusagil maastikul vms. Tungraua tõstekohad on ka muidugi parajalt muljutud..
Igatahes antud juhtumi puhul oleks vaja teha ilmselt päris tõsised keretööd, et asjast mingit asja saada. Ja kuna sellist ressurssi ja eelkõige aega lihtsalt paraku ei ole, otsiks see õnnetus seisus masin nüüd omale uut omanikku.
Tegu siis Alfa 156’ga. 2.0TS/114kw manuaal, bensiin. Tehase vl: Oktoober ’99.
Helehall metallikärv. Km: 193800
Auto on Eesti elulooga. Minu käes teeninud viimased 2.5 aastat. Hooldatud Faktos, TRK’s ja Pärnu Mazda keskuses. Sealtmaalt ka ajalugu hooldusarvetena kõik alles.. Võimalik, et Ranno TRK’st teab selle masina kaugemast ajaloost ka midagi rääkida.
Järgmine üv. august 2009.
Suurematest töödest ja vahetamistest on tehtud:
190k mootoririhmavahetus+veepump+klapikambri tihend TRK’s
Mootoriradiaator
Termostaat
Küünlad Denso Iridium
Tühikäigumootor
Õhulugeja
Generaator, Starter, Pendiks
Esimesed pidurikettad/klotsid
Käsipiduritrossid
Esiklaas sirmiga (kuratlik kivi)
+nagu ikka õlivahetused 10k järel ja jooksvalt veermiku kohendamine.
Ühesõnaga – on tehtud nii mõndagi. Ja kuigi rahaliselt poolelt üsna hirmutav, on põhilisem ikkagi resultaat ja enda rahulolu teenindusest või garaašist väljasõites, et jälle sai midagi paremaks.
Hetkel on all 185/65/R16 Goodyear lamellid, 16" BSA veljed saab kaasa.
Varustusest mainiksin äkki veel ära esimesed el. aknad, kliima, pioneer stereo (aux-in, koos cd-boxiga, millel juhtmed kadunud), vähe edulisemad Starsoundi esikõlarid, roolivõim, abs, koodikaardiga lisavõti.
Kui hirmutav rooste kõrvale jätta, on auto täiesti sõidukorras. Mootori poolelt ei oskaks hetkel nagu midagi üles lugeda. Küll aga ei ole nt. kojameeste mootor enam kõige paremas elujärgus. Niisamuti teeb väljalaskel kuskil miski teatud pööretel natuke koledat häält. Peeglite- ja istmesoojendus ei tööta, ja pole ka uurida viitsinud, kuna pole nagu vajadust tekkinud nende järgi. ja eks nipet-näpet äraväsinud detaile ja asju leiaks veel.
Küljekarpide seisukord läks tegelikult juba varem hulluks, mistõttu oli plaan liistudega koos uued hankida. Sestab sai ka tehtud Hammerite’ga ajutist „porri“, et kaugelt väga silma ei riivaks.
Pikk ja lohisev jutt, aga ehk said asjad huvitatud vähemalt piisavalt ja ausat infot..
Ehk siis- peale vaiba väljakakkumist „väikesteks“ keevistöödeks ilmnes, et roosteuss on sisuliselt terve auto põhja isuga nahka pannud.

Tegin ka olukorrast rea pilte, kust paistab, et olukord on ikka päris õudne: http://pint.als.ee/alfa
Need hirmsad augud ei olnud mõistagi koheselt põhja all, vaid tekkisid pigimati eemaldamisel, kus kruvikeeraja lihtsalt sujuvalt läbi pleki läks. Hirmus.

Iseenesest jääb mulle tegelt mõistmatuks, mismoodi saab selline kohutav rooste üldse tekkida. Käisid peast läbi variandid, et äkki kunagi varem nt. uputada saanud või siis põhjaga kusagil maastikul vms. Tungraua tõstekohad on ka muidugi parajalt muljutud..

Igatahes antud juhtumi puhul oleks vaja teha ilmselt päris tõsised keretööd, et asjast mingit asja saada. Ja kuna sellist ressurssi ja eelkõige aega lihtsalt paraku ei ole, otsiks see õnnetus seisus masin nüüd omale uut omanikku.
Tegu siis Alfa 156’ga. 2.0TS/114kw manuaal, bensiin. Tehase vl: Oktoober ’99.
Helehall metallikärv. Km: 193800
Auto on Eesti elulooga. Minu käes teeninud viimased 2.5 aastat. Hooldatud Faktos, TRK’s ja Pärnu Mazda keskuses. Sealtmaalt ka ajalugu hooldusarvetena kõik alles.. Võimalik, et Ranno TRK’st teab selle masina kaugemast ajaloost ka midagi rääkida.
Järgmine üv. august 2009.
Suurematest töödest ja vahetamistest on tehtud:
190k mootoririhmavahetus+veepump+klapikambri tihend TRK’s
Mootoriradiaator
Termostaat
Küünlad Denso Iridium
Tühikäigumootor
Õhulugeja
Generaator, Starter, Pendiks
Esimesed pidurikettad/klotsid
Käsipiduritrossid
Esiklaas sirmiga (kuratlik kivi)
+nagu ikka õlivahetused 10k järel ja jooksvalt veermiku kohendamine.
Ühesõnaga – on tehtud nii mõndagi. Ja kuigi rahaliselt poolelt üsna hirmutav, on põhilisem ikkagi resultaat ja enda rahulolu teenindusest või garaašist väljasõites, et jälle sai midagi paremaks.

Hetkel on all 185/65/R16 Goodyear lamellid, 16" BSA veljed saab kaasa.
Varustusest mainiksin äkki veel ära esimesed el. aknad, kliima, pioneer stereo (aux-in, koos cd-boxiga, millel juhtmed kadunud), vähe edulisemad Starsoundi esikõlarid, roolivõim, abs, koodikaardiga lisavõti.
Kui hirmutav rooste kõrvale jätta, on auto täiesti sõidukorras. Mootori poolelt ei oskaks hetkel nagu midagi üles lugeda. Küll aga ei ole nt. kojameeste mootor enam kõige paremas elujärgus. Niisamuti teeb väljalaskel kuskil miski teatud pööretel natuke koledat häält. Peeglite- ja istmesoojendus ei tööta, ja pole ka uurida viitsinud, kuna pole nagu vajadust tekkinud nende järgi. ja eks nipet-näpet äraväsinud detaile ja asju leiaks veel.
Küljekarpide seisukord läks tegelikult juba varem hulluks, mistõttu oli plaan liistudega koos uued hankida. Sestab sai ka tehtud Hammerite’ga ajutist „porri“, et kaugelt väga silma ei riivaks.
Pikk ja lohisev jutt, aga ehk said asjad huvitatud vähemalt piisavalt ja ausat infot..