V6 oli tavaline esiveoline (vana põhja ja vana latiga)
Q4 oli saadaval ainult turboga Lancia 16V -ga (ehk siis 100% identne integralega ja buustitav sinnasamma, kuhu Lancia mootor)
Lihtsalt homolgeerimiseks lükati tootmisse mõlemad variandid teineteisest sõltumatult. 155 TI ise kasutas hoopis teist V6 mootorit ja hoopis teist nelikveoskeemi (muuseas käivad kõlakad, et ka 16V 2,0 ja 1,8 TS quickrack latt läks tootmisse vaid selleks, et oleks võimalik see TI-l homolgeerida- selle aja reeglid olid, et kasutada tohib vaid detaile, mida on toodetud tänavale vähemalt 25 tuh tükki-> selleks, et pääseda kiire roolilatiga rajale olla AR siis kogu widebody kontseptsiooni tänavale toonud... natuke raske uskuda, KUID Alfa ajalugu ja seda ajastut vaadates võib isegi uskuda)
kokkuvõtteks- 155Ti homolgeerimiseks kasutati 155 60 kraadist V6-te (kuigi kasutusel olev 2,5 mootor oli 90 kraadine PRV-l põhinev jõuallikas), 155 Q4-a, kuigi kasutusel olev veoskeem ei kasutanud hüdromuhvi vaid torsenit ning mootor oli paigutatud piki, mitte põiki( ning roolilatt pärines masinast, mida alles hakati tootma).
tulemuseks siis see....
P.s. 96 aastal lükati PRV kõrvale ja tõmmati Montrealilt ja 33-lt tuttavast mootorist kaks silindit maha ja puuriti see üle (tulemuseks siis uus 90 kraadise nurga all 2,5 liitrine V6, mis tegi 12 tuhat pööret ja andis umbestäpselt 490 hj- ametlikult seda uuesti ei homolgeeritud, seega võib tegu olla vaid legendiga)