Alfa Romeo klubi foorum

Ei taha teises teemas läbustada sestap teen uue teema!

Hakkan algusest pihta. Ehk toob selgust täielik kirjeldus!

Auto seisis mingi 3-4 päeva. Oli vaja sõita, istusin autosse käivitasin ja alustasin sõitu.
Kodust 100m asub Neste automaat tankla sõitsin sinna ja panin paaki 15L bensiini 95E.
Pidin 1 inimese peale korjama 1km tanklast seni kõik ok ei mingit puterdamist.
võtsin inimese peale ja alustasin sõitu sain sõita mingi 800m ristmikul auto hakkas puterdama
ja suri välja. Käivitus uuesti ja sain ristmikult minema. Sõitsin mingi 2km kui autol kadus jõud ära
ja kooles ringteel ja enam käima ei läinud! Lükkasin ristmikult ära eemal olevasse parklasse ja proovisin
uuesti käivitada, tõmbas voolud nii maha, et signa piiksus ja nii mitu korda käivitades.
Ega siis midagi helistasin auto järgi ja jätsin alfa parklasse, järgmine päev läksin parklasse ja käivitasin
esimesest korrast üllatavalt kergelt ja ei tõmmanud voolusid maha. Sain ilusti koju tagasi sõita, aga mida soojemaks mootor läks seda hullemini hakkas puterdama. Kohapeal puterdas ja tundsin sama kärsakat mis oli ka ringteel seisma jäädes. nimelt kat oli üli kuum ja põhjapigi kärssas. Soojalt auto käivitus ilma probleemidetta.
Vahetasin temperatuuri anduri mis käitus imelikult temperatuuri vahetumisel (ei parandanud viga),
Puhastasin tühikäigumootori, TB, AFM-i ja aju reset, ei mingit muudatust, ikka kui järsemalt pedaali vajutada putterdab
ja igas rpm-i vahemikus(isegi 40 kraadise temp. juures)külma mootoriga vähem. Mida soojemaks mootor läheb seda hullemaks puterdamine muutub. Tühikäigul mootor töötab ja pöörded ei kõigu, seega eeldan et vaakumi leket ei ole.
Pedaali vaiksemalt alla vajutades kogub RPM-id ilusti üles kuni piirajani ja ei puterda. Lasen vaikselt pöörded kuni 3000-ni ja vajutan järsemalt pedaalile ja ikka puterdab. Sõitmine on sidurile kurnav . Ei ütleks et väljalaskes mingi ummistus ees oleks, kuna lööb ilusti pisemad kivid lendu suuremate tuuridel ja vett tuleb ka omajagu.
Pange nüüd helged pead kokku ja aidake vigu otsida Härrased Psühhiaatrid.

1.Nagu mulle selgeks tehti ei saa viga olla TPS-is (Throttle Positioning Sensor) Kuna see peaks olema litne süsteem ja lollikindel.
2.Temperatuuri andur on korras (uus) takistused vastavad tabelile kooskõlas temperatuuridega.
3.TB (Throttle Body) on puhas ja liigub vabalt mingeid tõrkeid ei ole.
4.Tühikäigumootor on puhas ja tõrkeid ei esine.
5.Õhukulu lugeja, eemaldasin ja puhastasin karburaatori puhastus vahendiga (sprei) (siiber liikus hästi)
6.Õhu temperatuuri anduri lasin puhtaks ilma puutumatta (läikis ja puha )
7.Mõlemad torud puhastasin (1tühikäigu mootori ja teine see mis sinna õlipotskusse läheb)
õlipotsikust paistis mingit majoneesi taolist mõga aga ei olnud täielikult umbne.
8.Kõik kaitsmed ja nende klemmid kontrollisin üle samuti ka releede klemmid.
9.Jagajakaane ja rootori puhastasin ilusti seest ära (Ei muutnud midagi)
10.Kontrollisin küünlajuhtmed üle, välisel vaatusel klemmid olid puhtad.
11.Kapoti all käisin üle pistikud ei olnud oksüdeerinud (va. tulede pistikud)
12.Termostaat tundub et on korras autos temp näidik töötab ja jahutusvedelik ei lähe keema.
13. õlirõhu näidik ei tööta juba auto ostust saadik. (õli on normis)
14.Aku klemmidelt mõõtes 12.6V tundub, et ok (Laadimine toimub ja tühikäigul laadimine 13.5V sooja mootoriga)
15. Õhufilter on normis ja puhas (vahetatud 4 kuud tagasi)

mis järgmiseks?

:icon_hi:

kui põhjapigi kärssab, siis on arvatavasti segu meeletult mööda

kui külma mootoriga on hullem, kui soojaga, siis esimese asjana soovitaks kütuserõhk ära kontrollida


muidugi olles sarnase etapi kunagi läbinud... kahtlustan, et asi võib ka vabalt kütusest olla (sellest hetkest alates enam sõbralike tanklate 95-ga tegemist ei tee)

EDIT: proovin meenutada kuidas sellest jagu sain...

üldiselt peale pisikest mõttepausi tundub, et seal on 1-50 võimalikku viga

siiski alustaks eelkõige küttest- soovituslik oleks lisada paaki umbes samapalju kütust oktaanarvuga 98 ning tegelikult ei teeks paha ka vastavas kogusest törts süsteemipuhastajat või oktaanbuusterit :icon_thumbup: likvideerib probleemi juhul, kui see on seotud küttega (kahtlustus avaldub siis nimelt sellega, et kogu jama algas veidi peale tankimist- olen ise sellega kokku puutunud, on ka mõned tuttavad peaaegu tee äärde jäänud jne).
Muidugi võib olla asi ka selles, et kui võtsid kütust peaaegu tühja paagi peale, siis on paagi põhjas olnud mäsa jõudnud pritsesüsteemi komponentideni ja seal korraliku jama kokku keeranud

Ülejäänud variandid ei ole loogiliselt sellisena avalduvad, kuid kombineerituna... :
lamda kotrolli ära- kui kat on punane, siis on tõenäoliselt ka lamda saba andnud (see ei tohiks küll sellist jama tekitada, kuid aitab kaasa sellele, et kat tõsiselt umbe võiks minna - juhul, kui kat on umbes, siis hakkab keraamika "põlema ja lahkub pisikeste "kivikestena" summuti kaudu)

küünlajuhtmed - (pane pimedas auto tööle, võta kaaned maha ja vaata, kas on näha sädemeid küünlajuhtme ja mootoriploki kokkupuutekohtades)

väntvõlli pöörete andur (vaevalt küll, kuid katsetada siiski tasuks)

ja muidugi kõige kõige olulisem-> massiklemmid! kui tõmbas aku nii "tühjaks", et signa piuksuma hakkas (s.o. umbes 8V peale), siis kontrolli need nii aku juures ära, kui ka mootoriruumis (kui mootoril korralikku massi ei ole, siis on suremine täiesti loomulik)

ja veel-> kuna küsisid kuskil ka diagnostika kohta, siis :

keerad süüte sisse, vajutad kaitsmeplokis nuppu (kui see seal on muidugi) ning hoiad seda 5 sek all...

... peale seda on kaks varianti: kas check engine tuluke hakkab vilkuma :icon_thumbup: või siis ei hakka :icon_thumbdown: (viimasel juhul oled "õnnistatud" nagu paljud teised, kes on saanud omale " piiratud turu" sõiduki- nimelt siis oli euroopas enamusel turgudest peal diagnostikapiirang)

sellisel juhul pead võtma ette oluliselt keerulisema tee ning hakkama otsima diagnostikapistikut (mis näiteks minu eelmisel 164-l oli ära rebitud ning otsad isoleeritud ja ECU kanti kokku volditud - pagan seda teab, miks see hea oli aga igatahes ma ei suuda ettegi kujutada, kus paganamase kohas see pistik tegelikult asuda võiks- panustaks kundepoolsele osale kapoti all aga... kes teab...)

Igatahes anna teada, kas mingi tulemus tuli või mitte (kui ei, siis otsin tarkadest raamatutest diagnostikapistiku kaablite värvid välja- peast ei mäleta enam)

ts wrote::icon_hi:

kui külma mootoriga on hullem, kui soojaga, siis esimese asjana soovitaks kütuserõhk ära kontrollida

muidugi olles sarnase etapi kunagi läbinud... kahtlustan, et asi võib ka vabalt kütusest olla (sellest hetkest alates enam sõbralike tanklate 95-ga tegemist ei tee)

EDIT: proovin meenutada kuidas sellest jagu sain...

:icon_hi:
Soojalt puterdab oluliselt rohkem.

Ega kahju ei tee ja proovin täna ära kas oktaani booster ja 98E parandavad asja ära.
Kuigi jah ma ei tea täpselt kas neste kasutab juba E10 või E5-te 95E-l
st. E5 on 5% etanooli sisaldus ja E10 on 10% etanooli sisaldusega ja kuskilt lugesin ka, et
vanemad alfad ei taha seda hästi seedida. 98E peaks olema E5 kohe kindlasti.
Proovin järgi ja annan teada.

Panin TPS-i taas tagasi ja leidsin O2 sensori 1 juhe see kollase ümmarguse pesaga see juhe oli kahjustada saanud, nii et
pooled kiud olid katkestatud. Tinutasin kokku ja lasin termofiti ümber. (Ei muutnud midagi)

Sai siis tehtud test sellest järeldan, et bensiini viga vist olla ei saa. Lisasin STP full fuel system cleaner (segasin 10L 98E-ga ja kallasin sisse) Lasin mootoril töötada kuni ventilaatori käivitumiseni. (Autoga võimatu sooja mootoriga sõita).

Küttesegu on liiga lahja (bensiini läbu) ja viimased korrad auto soojendamisel pole kat-i temp kõrgeks läinud.

Soojast peast ei taha ka hästi käima minna ja putterdab ka tühikäigul.

Keerasin õlikorgi maha ja mootori pöörded muutusid, seega eeldan et vaakumleket ei ole.
Samuti ka pihustasin eetrit vaakumdetailidele, et näha kas pöörded muutuvad. (ei mingit muutust)

Samuti ilma O2 sensorita peaks väga eduliselt sõita saama kuigi bensiini kulu on suurem.

Vastasin oma küsimusele eelmises postituses :icon_crazy: viga leitud.

O2 sensor kas ei saa massi tänu sukkade kehvale seisukorrale või on lihtsalt vigane.

ühendasin lahti O2 sensori pistikutest ja töötab, ei mingit puterdamist ja põõrded rebib üles ilusti ja
mootor nurrub soojalt. Tulevas remondi eelarves on siis kollektori sukad 2x, O2 sensor (kui on defektne), ja kat(kui on läbi või hakkab minema).
no siis on küll kõik vahetatud uute vastu auto all. Kuna 1kuu tagasi vahetasin kat-ist kuni lõpuni. Ei olnud eriti odav lõbu
kui arvestada majanduse olukorda.

Ühesõnaga auto sai ühe korraliku hoolduse :icon_thumbup:

Juhul, kui väljalaske kollektori ja lambdaanduri vahele jäävas torustikus tekib auk, siis imetakse sealt tühikäigul lisaõhku. Sellisel juhul annab lambdaandur arvutile signaali selle kohta, et segu on lahja, kuna hapniku kogus on normist suurem (tegelikult segu ei ole lahja) ja automaatselt segatakse rikkam segu, mis omakorda tingib katalüsaatori töökoormuse suurenemise ja hilisema rikkimineku.

Kui anduri pistikühenduse halvenemise tõttu suureneb takistus ühenduskohal, siis langeb ka anduri signaali pinge. Kuna auto elektrijuhtmete külge klemme ei joodeta vaid pressitakse, siis pistikuklemmide korrasolek ei tähenda veel, et juhtme ja klemmi vaheline ühenduse takistus ei või olla üleliia suurenenud. Arvuti saab info, et segu on lahja, ja sellega suurendatakse kütuse kogust vaatamata sellele, et tegelikult andurilt tulev signaal kuni pistikuühenduseni näitab normaalset hapnikukogust.

Kui kütteelemendiga anduri küte üles ütleb, siis võib andur oma töö lõpetada ja mootor läheb automaatselt teisele re˛iimile, kus doseeritakse normist pisut rikkam segu.

Andur vajab head kontakti aku miinuspoolusega. Halvast massiühendusest tingituna suureneb takistus, mis võib vähendada anduri signaali pinget. Ühendades testri ühe juhtme anduri korpusega ja teise otsa vastu mootoriplokki, saate mõõta pingelangu. Kui see on 0,1 V või rohkem, siis on anduril halb ühendus. Teinekord on katki sukk, mis ühendab elektriliselt auto kere miinust heitgaasitorustikuga. Tean ka selliseid juhtumeid, kus auto starter ei käivitu, kuna mootor ei saa akult korralikku miinust, sest kere ja mootori vaheline ühendus on väga halb.

Kui anduririkke tõttu antakse arvutile jätkuvalt infot rikka segu olemasolu kohta, siis võib auto arvuti „vedada“ segu nii lahjaks, et mootor hakkab töötama vahelejätmistega, tühikäik ei püsi paigal, mootori pöörete tõstmine toimub tõrkumistega ja HC tõuseb lakke. Selline olukord mõjub katalüsaatorile hukutavalt, kuna ta ei ole ettenähtud töötlema tooreid bensiiniaurusid.

doOb wrote:Kui anduririkke tõttu antakse arvutile jätkuvalt infot rikka segu olemasolu kohta, siis võib auto arvuti „vedada“ segu nii lahjaks, et mootor hakkab töötama vahelejätmistega, tühikäik ei püsi paigal, mootori pöörete tõstmine toimub tõrkumistega ja HC tõuseb lakke. Selline olukord mõjub katalüsaatorile hukutavalt, kuna ta ei ole ettenähtud töötlema tooreid bensiiniaurusid.

:icon_shifty:

Mait Millerti tekst

igatahes väga tema moodi kõlab

---------------------------------------------------------------------------------------------------

Lõpp hea, kõik hea :icon_thumbup:

muuseas- soobitaks lamda andur kärmelt ära vahetada- siis saad ehk veel katist midagi päästa (kuna jonnimine oli nii ülilühikest aega, siis ehk...)

muidugi :icon_angel: kui sa seal kandis juba toimetad, siis vaata kogu mootoriruumi ühendused üle sealt võib veelgi hullemat jama tulla (samuti pööra erilist tähelepanu andurite ühendus"luttidele" - omast kogemusest- kui tempanduri juhe vale koha peale läheb, siis saab sellist kinu, et vähe pole)

..................................................................................................

kat maksab umbes 1600.-; lamda sain omale umbes 800.- ga

Ma ei tea kelle moodi kõlab aga tekst pärit mingi Laki tehnoülevaatus vms...

tundub et kat korras ja funksib kuna lõhnad mis sealt tulid olid toimetava kati sarnased.
ületöötav kat toodab mädamuna haisu :icon_sick: ja seda ta ka tegi.

Kus juures mootori ruumis on kõik juhtmed kõrides või torudes ja ots on 5cm torust väljas ja toru on suletud otsast.
Pistikud ja lutid hetke seisuga kõik kontrollitud. Võibolla mõni on kuskil peidus.

Kui juba juhtmete teema siis millegipärast on O2 anduri 2-e pin-sest pistikust üks viidud süütepooli.

ok kat 1600.- (kas originaal, originaali asendus või aftermarket silgupütt) aga O2 sensor pidi üks olema Lada 2110-ga ja maksab 400.- on õeldud et sobib igasugune andur, mis on 3-e juhtmega ja kui ma ei eksi pidi O2 sensori keere ka sobima. Toimetamise poolest ei tohiks nad erineda?

Tegelt ma eriti selle :icon_censored: kat-i pärast ei põe mulle ei meeldi ta nii kui nii, kuna on keevitatud ja üldjuhul summuti süsteemis annab järgi just see keevitatud koht esimesena kui muud lekked on likvideeritud.

kas nüüd pean supleriga auto alla jooksma ja möödud võtma sukkadelt. (suplerit ei ole) või keegi teab neid otsa mõõtusid peast? Ma millegipärast kahtlustan, et sukad lähevad maksma vähemalt Kat-i ja O2 anduri hinna
Ma ikka vahetan enne sukad ja siis proovin kas O2 sensor toimib või mitte, alles siis vahetan kat-i ja O2 sensori.
ÜV ka varsti ukse ees.

doOb wrote:Ma ei tea kelle moodi kõlab aga tekst pärit mingi Laki tehnoülevaatus vms...

naaber :icon_thumbup: peaaegu- Maitene on selle punkti nimi ja MIllert on oamnik (ühtlasi ajab ka auto24-s tehnoülevaatuse foorumis asja)- kui tahad teada, mis autol häda on, siis soovitan soojalt :icon_thumbup:



Lamdaandurid on universaalsed (olenevalt juhtmete arvust), KUID soovitaks soojalt siiski võtta tuntud tootja varutükk :icon_thumbup: kui mingi suvaline nakuiwang. Lamda andur nimelt on generaator ning kui seal kehvat tooret kasutada, siis vahetad neid kaks-kolm korda tihemini (Bosch ise väidab, et nende omad töötavad normaaltingimustes umbes 100k kõigest)

minul nt olid mõlemal NTK omad (NTK on siis NGK O2 andurite bränd)- esimene läbis väsimusmärkideta 40k ringi, teine on praegu kah samakaugel...

hinnaga muidugi võin eksida- viimati ostsin 4 juhtmelise (tõenäoliselt on kolmene odavam). Siiki ei sobi igasugune (IMHO on kolme juhtmega andureid kahe erineva takistusega)

Vana kooli lamdaandurid kasutavad pea eranditult 18x1,5 keeret

Ma millegipärast kahtlustan, et sukad lähevad maksma vähemalt Kat-i ja O2 anduri hinna
Ma ikka vahetan enne sukad ja siis proovin kas O2 sensor toimib või mitte, alles siis vahetan kat-i ja O2 sensori.
ÜV ka varsti ukse ees.

ilma lamdata Sa arvatavasti ÜV-d ei läbi; sukkade mõõte ei tea öelda (need nimelt on tegelikult tuletoru üheks osaks)- kui aga ilma mõõtmata loodad hakkama saada, siis on asi väga lihtne- saadad hinnapäringu esindusse ja siis enne vastuskirja lugemist võtad kolm klaasi suhkruvett ja kindlasti istud (mälu järgi peaks üks toru jääma sinna 10K piiri)
Sukkasid aga müüjakse tükkhaaval ning mõnesajakroonise hinnaga (vähemalt kunagi müüdi)

kas sukk on täiesti ribadeks? Kui mitte, siis õnnestub ehk klambrite ja teibiga paigata (summutiremondi teip pluss vähe tugevamad klambrid aitavad vähemalt ülevaatuse hetkel )

Suka mõõdud on ju samad mis väljalaskel.. Te ju ometi teate kui jäme (peenike) te autol väljalase on... Sel õnnetul kolmeliitrisel veekuuel ilmselt seal 2.5" eesotsas on, rohkem mitte... võibolla ka 2.25" aga hinnapäringut annab ikka teha...

ja siis see jutt et "Juhul, kui väljalaske kollektori ja lambdaanduri vahele jäävas torustikus tekib auk, siis imetakse sealt tühikäigul lisaõhku."... Lambda on ju VL kollele nii lähedal.. sisuliselt tähendab eelnev tsitaat VL kollektori leket, mis omakorda on tuvastatav korraliku lörinana, nagu näiteks ühe siinses foorumis tuttava punase 164 puhul Tabasalu üritusel väga hästi kuulda oli ...

cyber wrote:Suka mõõdud on ju samad mis väljalaskel.. Te ju ometi teate kui jäme (peenike) te autol väljalase on... Sel õnnetul kolmeliitrisel veekuuel ilmselt seal 2.5" eesotsas on, rohkem mitte... võibolla ka 2.25" aga hinnapäringut annab ikka teha...

ja siis see jutt et "Juhul, kui väljalaske kollektori ja lambdaanduri vahele jäävas torustikus tekib auk, siis imetakse sealt tühikäigul lisaõhku."... Lambda on ju VL kollele nii lähedal.. sisuliselt tähendab eelnev tsitaat VL kollektori leket, mis omakorda on tuvastatav korraliku lörinana, nagu näiteks ühe siinses foorumis tuttava punase 164 puhul Tabasalu üritusel väga hästi kuulda oli ...

suka üks ots peab minema 2.5" toru peale ja teine sisse.

Ei ole VL kollektori leke. Mul on nii. Väljalaske kollektor(ühenduskoht)downpipe(millele on sukad otsa keevitatud)siis O2 sensor ja kat. Mul nimelt downpipe külge keevitatud sukad läbi enne O2 sensorit.

ts wrote:ilma lamdata Sa arvatavasti ÜV-d ei läbi; sukkade mõõte ei tea öelda (need nimelt on tegelikult tuletoru üheks osaks)- kui aga ilma mõõtmata loodad hakkama saada, siis on asi väga lihtne- saadad hinnapäringu esindusse ja siis enne vastuskirja lugemist võtad kolm klaasi suhkruvett ja kindlasti istud (mälu järgi peaks üks toru jääma sinna 10K piiri)
Sukkasid aga müüjakse tükkhaaval ning mõnesajakroonise hinnaga (vähemalt kunagi müüdi)

kas sukk on täiesti ribadeks? Kui mitte, siis õnnestub ehk klambrite ja teibiga paigata (summutiremondi teip pluss vähe tugevamad klambrid aitavad vähemalt ülevaatuse hetkel )

Selge see aga mul veel 3 kuud aega ÜV-ni. Kuidas 10k kui performance downpipe (see kollektoriga makasab mingi 200 USD ringi) on odavam siis ju. pakuvad ju UK mehed mingi 300$-st komplekti.

:icon_hi:

kõik 164-d on torukollektoritega (vist isegi võiks öelda, et pea kõik alfad on...)

kõik 3,0 164-l jooksevad downpipe'de kaudu kokku alles katalüsaatorisse minekul (Q4 puhul on ka katid eraldi). Lamda andur on paigutatud kati ühenduskohta (Q4 puhul siis mõlemasse).

kuidas 10K?

lihtsalt-> originaalosa (sa ei taha teada, kui palju auto väljalaskesüsteemi originaalosad maksavad)

high perfomance on oluliselt odavam