Pettumus Alfa 159
Posted: 07 Jul 2006, 11:37
Tjah.
Eile oli veic aega ja sadasin ette teatamata Fakto Mustamäe Auto-sse sisse. Andke 159 seijja ma tahas sellega shöita.
Peale mitte eriti pikka ootamist sain siis teha ringikese autoga, mis oli sõitnud vaid 19 kilomeetrit.
Positiivset:
Must, silmi pimestavalt ilus auto. saledad kuid samas kindlemeelsed jooned, puhast verd Alfa...
ja sinna pmst see lõppeski...
Esimest korda elus ei leidnud ma alfas istumisasendit. Ma istusin liiga kõrgel, iste oli ilma igasuguse külgtoeta (no ei olnud see külgtugi) ja oma pikkuse (178) juures hakkas mul pea kahtlaselt lähenema katusele.
Istumisasend on mul selline mitte lösutav vaid pigem sirge seljaline korvistmetüüpi, nagu istuks rinka auto roolis. Ei olnud mõnus.
Paistab, et Alfa meestel ei ole üle jäänud midagi muud, kui kogu auto varustada kõige maailma võimalikuga, seega oli ümber rooli 3!! kangi, millest igal ühel veel 7 funktsiooni peal. Liig.
Alfa 159, kui ta peaks olema järg vanale 155, 156 klassile, on kindlalt minetanud oma kerge sportlikuse. Minu sõidukogemus selle 2.2 Bens mootoriga ei annud kuskilt tunda sellist sportauto rõõmu. Pigem tundus mulle et ma sõidaksin Saab 9x klassi viimase autoga, mis on mõeldud pigem härrade direktorite, kui nooremapoolse kodanie sõitmiseks.
Ma ei leidnud sealt autost seda sportauto hinge. Ma leidsin sealt pigem sellise vananeva rokipeeru, kes ammuste aegade hiilguse peegelduses mõnuleb.
Ju ma olen rikutud. Armunud minekusse, mis mu näole on korduvalt naeratuse kiskunud, kui alfa rooli istusin. Hetkel vaatas mulle vastu aga rahulik WV tüüpi rikka inimese auto.
Eile oli veic aega ja sadasin ette teatamata Fakto Mustamäe Auto-sse sisse. Andke 159 seijja ma tahas sellega shöita.
Peale mitte eriti pikka ootamist sain siis teha ringikese autoga, mis oli sõitnud vaid 19 kilomeetrit.
Positiivset:
Must, silmi pimestavalt ilus auto. saledad kuid samas kindlemeelsed jooned, puhast verd Alfa...
ja sinna pmst see lõppeski...
Esimest korda elus ei leidnud ma alfas istumisasendit. Ma istusin liiga kõrgel, iste oli ilma igasuguse külgtoeta (no ei olnud see külgtugi) ja oma pikkuse (178) juures hakkas mul pea kahtlaselt lähenema katusele.
Istumisasend on mul selline mitte lösutav vaid pigem sirge seljaline korvistmetüüpi, nagu istuks rinka auto roolis. Ei olnud mõnus.
Paistab, et Alfa meestel ei ole üle jäänud midagi muud, kui kogu auto varustada kõige maailma võimalikuga, seega oli ümber rooli 3!! kangi, millest igal ühel veel 7 funktsiooni peal. Liig.
Alfa 159, kui ta peaks olema järg vanale 155, 156 klassile, on kindlalt minetanud oma kerge sportlikuse. Minu sõidukogemus selle 2.2 Bens mootoriga ei annud kuskilt tunda sellist sportauto rõõmu. Pigem tundus mulle et ma sõidaksin Saab 9x klassi viimase autoga, mis on mõeldud pigem härrade direktorite, kui nooremapoolse kodanie sõitmiseks.
Ma ei leidnud sealt autost seda sportauto hinge. Ma leidsin sealt pigem sellise vananeva rokipeeru, kes ammuste aegade hiilguse peegelduses mõnuleb.
Ju ma olen rikutud. Armunud minekusse, mis mu näole on korduvalt naeratuse kiskunud, kui alfa rooli istusin. Hetkel vaatas mulle vastu aga rahulik WV tüüpi rikka inimese auto.
)
...ehk, mulle tundub, et mulle hakkab 159 juba vägagi meeldima, noo ootame huviga mis gta tuleb, enne vahetama ei hakka ikkagi 
) olema 
see 145/146 perekond kuidagi "õige alfa" nime alla ei sobi, sudi lähim sugulane on 33 - neil on peaaegu sama mehaanika ja kere sisuliselt ka sarnane. See 14X on juba FIATi laps, mille jaoks legendaarne alfa boxer isegi 16v versioonis oli juba nõrk (alfa peab olema kerge! 
tegelikult oli siiski tehnika sama, põhi oli küll 155, delta, brava jms oma, kuid siiski...