Ainult 2 aastat ja 30 000 km läks aega kuni tegin siia oma nurga. Better late than never :icon_hi:

Ma siin olen omaette mõtelnud, et 164 on ikka kuradi ilusa disainiga...auto, millele ei saa osad tänapäeva kärudki vastu

Aga räägi ka autost ligemalt. Kindlasti laguneb palju, kütuse võtab kõik ära, rehvid kuluvad kiiresti jne...

Teeme siis 2 aasta vahekokkuvõtte. Paras eepos tõotab tulla. :icon_roll:

PEATÜKK 1. SUUREMAD HÄDAD.

1. Sisselaskekollektori omaalgatuslik tagasilöögiklapp imes õhku sisse. Kuna kohe jälile ei saanud, siis läks lambda ka järgi. Sellest kujuneski seni suurim peavalu kuna see tuli ja läks. 2x panin universaalse lambda. Need surid paari päevaga. Siis tuli peasüüdlane välja. Lappisin kollektori klapi kinni. Pisut hiljem sai TRK-s Boschi lambda alla ja tänaseni korras. Kokkuvõte: 85% ise loll :icon_shifty:

2. Sidur hakkas tembutama. Algul loobus pedaal üles tagasi tulemast. Mingi aja järel hakkas lahutama nii alt, et pedaal tuli jõuga maha vajutada. Töökotta jõudes tuli käik juba jõuga välja tõmmata. Lasin kõik üle käia, mis neil silma jäi. Mõlemad siduri silindrid, suur osa esisillast, genekarihm.
Kokkuvõte: sidur vanusest/halbadest sõiduharjumustest, esisilla osas hoiatati juba auto ostmisel ette, genekarihm ka loomulik kadu. Hinnanguliselt natuke oma süüd, aga suuresti loomulik kulumine :icon_roll:

3. Pidurid vajasid turgutamist, sest sõitsin eesmised klotsid lõpuni... Kilomeeter enne kodu lahkus ratta vahelt kildudena see paber, mis ühest klotsist järgi oli jäänud. Koduni pidurdasin sadula kolbiga. Kahjud õnneks minimaalsed. Pääsesin kummide-vedelike vahetamisega. Mälestuseks jäi teise esiratta klots, nii õhuke, et sülelaps võiks pooleks murda
Moraal: ära lükka homse varna, mis täna kindlustusjuhtumeid võib põhjustada. 101% ise loll :icon_moron:

4. Tagasild. Üks tagaratas otsustas hakata pööravaks rattaks. Tõenäoliselt oli kõik enamvähem kuni paari löökauguni samal päeval. Algul arvasin, et midagi lahti tulnud, aga järgmine päev alla ronisin, oli üllatus suur. Põhi on eelmisel omanikul väga korralikult tõrvatud, tala mingil põhjusel mitte. See oli nii pehmeks roostetanud, et vardad läksid lihtsalt suvasuundades rändama. Nüüd all pea uus haljas tala, mis mingite imemöksidega kaitstud.
Süü: 3/5 auto vanus, 2/5 jagu süüdistaks pealinna kuumaastikku.


PEATÜKK 2. PISEMAD HÄDAD.

1. Uksetross katkes. Vahetasin välja, lõhkusin lukuploki niigi ribadeks kummiümbrise ära, talviti hakkas kinni külmuma, nüüd hakkas roostetama, nüüd kipub kiiluma.
Kokkuvõte: vähemalt uksetross pole minu süü :icon_problem:

2. Väljalase. Veidi varem lasin resonaatori + toru mõlemalt poolt vahetada, kui hakkas läbi podistama. Sillatala vahetades avastasin summuti pütis paar pisikest auku. Algul mahtus neisse ainult 1 näpp, siis mitu. Kättpidi sees olin ja mitte midagi seest ei leidnud, otsustasin, et seegi vajab vahetamist. Lasin töökojal uue püti ja senise sportsummuti nii kenasti kombineerida, et jäi kena vaadata, aga juba pikka aega närvidele ihunud "sportplärin" lõppes. Tagasi sain, siis oli vaikus täiesti uus dimensioon. Foori taga käis pilk pidevalt pööretel kontrollimas ega välja ei surnud. Samas õiges pöörete vahemikus müdistab kenasti.
Süü: 4/5 auto vanus, 1/5 jagu näitaks näppu, khõm, näitaks näpuga jälle teehoolduse peale.

3. Tagatuleriba. Tõmbasin küljest ära. Ühel krõbedal -20 õhtul. Tahtsin kangesti asju pagassi visata. See, et auto taguots luugi tõmbamisest tõusis, oleks võinud mõtlema panna. Aga ei vandunud alla. Panin asjad maha ja kahe käega kallale. Split second ja riba oli pihus. Pisut kaugemal olnud local kojamees purtsatas oma lumehunniku otsas naerma. Ma lihtsalt seisin. Tuli käes. Pikalt plaanitud kokkusaamine 45 minuti pärast.
Epiloog: "Sa ei tee selle vana puupõletusaparaadiga nagunii kunagi mitte midagi..." meenus mulle, kui ma istusin elutoas tagatule ja peotäie kildudega sumedas plastikuaurus. I showed her.

4. Naistepäev 2011. Päike paistis. Asfalt kuiv. Tipptund lähenemas ja kõiksugu päevakohaseid asju vaja ajada õhtuks. Sõitsin tavapärasest optimistlikumalt. Some might even say särtsakalt. Poolel teel koju sattusin peatee ees vasakpööret ootama. Kiired arvutused näitasid, et ühelt poolt lähenev mass autosid pikendab ootamist täpselt nii palju, et teiselt poolt läheneva bussi nina alt läbi sutsata on mõistlik. Ja sutsasingi. Korraks kostis kõrvalistuja poolelt kolinat. Hetk-paar hiljem, laadimine läinud. Mootoriruum täis kummiribalaid. Uue peale panemisel läks vahetusse ka veepumba oma, mis Kalvo andmetel pärines pea auto tootmisajast.

PEATÜKK 3. KIITUS-LAITUS.

Kõik hädad kokku võtta, siis on vähe mingeid otseseid rikkeid olnud. Rohkem oma lollusest või auto vanusest tekkinud probleeme. Kogu elekter töötab laitmatult ja pole kordagi streikinud. Käivitumisprobleeme ei olnud isegi -25 juures. Võti sisse, käima ja vaata ainult, et käed rooli külge ei külmu.

Üleliia ma teda poputanud ei ole. Sõidan igapäevaselt + pikemad otsad, kui saabub roadtripping season. Metsa põikamast ei ole seni kohkunud, ka jäärajale satub eputama. 2009 suvi rändas pea 1100 km Lõuna-Eesti väga kirjutes tingimustes, 2010 suvi 1400 + 1400 km non-stop otsad Rootsi põhjaotsa. Mitte ühtegi ettevalmistust, mitte ühtegi probleemi. Uksetross välja arvata

Pressin miinuseid ka. Suvel kipub sees palavaks. Eelkõige tagaistmelt tuleb kaebusi, et õhk ei käi ringi. Ja selle hooaja karmi talvega läheb pisut aega enne, kui salongi katsumissoojaks saab. Mõnikord midagi pikemat-suuremat tahad autosse mahutada tuleb parasjagu mässata või lihtsalt alla anda, sest suusaluugi asemel vaatab supakas vastu ja pagasiruum pole just parima kujuga. Mõned Tallinna teed, talvel ka lihtsalt "jääkonarused" annavad jäiga vedrustuse kaudu vahetult sabakonti tunda. Ülemeelikuks minna, siis lööb pisteliselt alajuhitavus välja.

LÕPPSÕNA.

2 years and there's still passion in our relationship Aeg-ajalt lähen siiani niisama sõitma. Märjana näeb hea välja. Meeldib seest, meeldib väljast, meeldib sõita. Ei maksnud ostes midagi, ei maksa jooksvalt suurt midagi. Oleks teise auto jaoks ruumi, siis ehk ostaks kõrvale värskema ja kainema. Aga ei ole. Ja sentimentaalne nagu ma olen, maha ka ei raatsi müüa. 'Til death do as part, I guess ::itpnt::

Tõeline Alfa novell, kus ei puudu põnevus, draama, komöödia ja loomulikult kirg :icon_clap:

iv88 kirjutas:Ja selle hooaja karmi talvega läheb pisut aega enne, kui salongi katsumissoojaks saab.

Soovitan soojalt - kui vähegi võimalus elekter autoni vedada, siis salongipuhur ja plokisoojendus installida. Mul oli see selle talve parim investeering väljas oli -17, autos +10... Ja omal ei ole valus kuulata, kui auto käima panna -25 juures. 3h juhe sabas hommikul enne töölesõitu. See ~2kW (salongipuhur ~1300, plokisoojendus ~700) küttevõimsuse juures tarbitav elekter ei maksa midagi.

Mismoodi puhuri ja plokisoojenduse abil saab salongi soojaks?

Anthrax kirjutas:Mismoodi puhuri ja plokisoojenduse abil saab salongi soojaks?

puhur on ju salongis... Täiesti konkreetne pisike soojapuhur.