IMHO on raske jala tunnuseks pidurdamise sagedus.
Ehk siis raske jalg ei olene mitte sellest, kas ja kui tihti mootor punasesse ajada vaid pigem sellest, kuidas kulutatud energiat kasutada (tegelikult kulub ju auto viimiseks mingi kiiruseni ikkagi enamjaolt samapalju energiat).
Labajalavalss ehk raske või kerge jalg.
#17Nii ongi, sai järgi proovitudzakalwe kirjutas:'Mõni' on siis umbes kaks...ErikT kirjutas: Linnas nagu ei saa küll "punases" käiku vahetada, jookseb ju mõne käiguga juba 100 välja...
Ütleb minu alfakogemus. Nii 33 kui 155 jooksevad 2. käiguga isegi tiba enne piirajat 95-100 välja.
Seega linnas saad esimesega 50 kohe kätte.Labajalavalss ehk raske või kerge jalg.
#18Nii on. Ja alfa puhul on äge see, et mootor ei tee siukest häält, nagu teda vägistataks või midagi. Vähemalt teine käik enam ei tee. Eks ole igast junne piirajasse lastud, aga enamuse teiste autode puhul on tunne, et lagunevad, rajakad, kohe su ümbert ära.
TS: Su lähenemine on huvitav...aga kas sa pole tähele pannud, et alfa on mootoriga pidurdamisel üks efektiivsemaid. Lased gaasi lahti ja nina tahab vägisi esiklaasiga kohtuda. Seega...piduri tallamine pole nagu päris hea kriteerium.
TS: Su lähenemine on huvitav...aga kas sa pole tähele pannud, et alfa on mootoriga pidurdamisel üks efektiivsemaid. Lased gaasi lahti ja nina tahab vägisi esiklaasiga kohtuda. Seega...piduri tallamine pole nagu päris hea kriteerium.
I teleport myself everywhere. Walking is for faggots. (Credits to the rightful owner of the saying on bash.org)
Labajalavalss ehk raske või kerge jalg.
#19::itpnt::
siiski on teema sõidusujuvuses- piltlikult siis kui ma sõidan linnas +10km/h, siis saan ma seda teha gaasi pressides (sõites gaas -pidur) või siis kergelt vajutades (vaadates foore juba kaugelt, hinnates seda kuidas ma sinna jõuan ning mängides käikudega)
Testitud erinevus on minu autol umbes liiter (kaks päeva linnas rahmeldades sain keskmiseks 7,9; normaalsõidul jääb see kuhugi natuke peale 7-t)
enamvähem stabiilne +30 linnas või pimedate kurvide möödasõidud maanteel ei ole mitte raske jala vaid pigem madala lauba näitajad
muuseas nii 164 kui 155 lähevad teisega punases linnas üle juhtimisõiguse kaotamise piiri (mõtlema hakata siis vist enamus Alfasid läheb 2käiguga 90 kanti välja) ja Alfadel üldiselt on ka bensiinimootorite hääletorud selliselt seadistatud, et kuskil 3000 kandis muutub hääl alles nauditavaks (seetõttu kipub mul käsi enne möödasõitu ikka mitu käiku alla vahetama ning häbi küll aga maanteel 80-ga sõitvast autost on kolmanda käiguga ikka lust mööda minna)
siiski on teema sõidusujuvuses- piltlikult siis kui ma sõidan linnas +10km/h, siis saan ma seda teha gaasi pressides (sõites gaas -pidur) või siis kergelt vajutades (vaadates foore juba kaugelt, hinnates seda kuidas ma sinna jõuan ning mängides käikudega)
Testitud erinevus on minu autol umbes liiter (kaks päeva linnas rahmeldades sain keskmiseks 7,9; normaalsõidul jääb see kuhugi natuke peale 7-t)
enamvähem stabiilne +30 linnas või pimedate kurvide möödasõidud maanteel ei ole mitte raske jala vaid pigem madala lauba näitajad
muuseas nii 164 kui 155 lähevad teisega punases linnas üle juhtimisõiguse kaotamise piiri (mõtlema hakata siis vist enamus Alfasid läheb 2käiguga 90 kanti välja) ja Alfadel üldiselt on ka bensiinimootorite hääletorud selliselt seadistatud, et kuskil 3000 kandis muutub hääl alles nauditavaks (seetõttu kipub mul käsi enne möödasõitu ikka mitu käiku alla vahetama ning häbi küll aga maanteel 80-ga sõitvast autost on kolmanda käiguga ikka lust mööda minna)
Tegelikult ma olen normaalne....
Labajalavalss ehk raske või kerge jalg.
#20kui õigesti mäletan siis 164ts oli 2-110, 3-140 ning 4-170. Seda kõike siis spidomeetri järgi...
155 Q4 / 159 jtdm / Kappa 16vT
Labajalavalss ehk raske või kerge jalg.
#21Täitsa nõusts kirjutas:IMHO on raske jala tunnuseks pidurdamise sagedus.
Ehk siis raske jalg ei olene mitte sellest, kas ja kui tihti mootor punasesse ajada vaid pigem sellest, kuidas kulutatud energiat kasutada (tegelikult kulub ju auto viimiseks mingi kiiruseni ikkagi enamjaolt samapalju energiat).
ja egas kihutamine üksinda ole liiklusõnnetuse põhjuseks (ikka see, kus ja kudas pidama saadakse ... )
ise maanteel hullu ei pane
pigem kiirendan vajaliku kiiruseni, aga see ka sõltub tujust ja asukohast.
Soo tänaval 40-ga sõites (lubatud 30) olen tõeliseks piduriks ... jne.
kõik on suhteline ...