Alfa Romeo klubi foorum

ts wrote:ah jaa- võimalus 2-> võta VIN kood ja sisesta eperi

nt siia: http://eper.fiatklubpolska.pl//navi?FORCED=TRUE

Ei pidanudki külma käes pilte tegema Täname.

Täna hommikul tundsin kui hea auto mul on. 28 kraadi pakast ja käivitamine võttis aega 2 sekundit ja nii juba viimane aasta. Tavaline 156 2,0 JTS. Isegi selespeed toimib korralikult. Lõbus oli majade vahel jälgida VW dislade käivitamisi. Pagan kui hea auto. Kapoti kergitamise olen juba unustanud kuna mootor õli ei võta.

Ma siin olen küll nurisenud dislaprobleemide tõttu, kuid ka Tallinnas kl 7 hommikul 12+ tundi seisnud diisli käivitumisel ei muretse grammigi. Soendab küünlad ära ja veab kenasti mootori tööle.

Hetkel auto hoolduses ja tuleb tagasi uue termostaadiga- see peaks talvesõitu veelgi parandama

Olen meeldivalt üllatunud (kuigi minu Passat 1.8T bensukas samuti käivitumisel ei jokutanud).

urmask wrote:Ma siin olen küll nurisenud dislaprobleemide tõttu, kuid ka Tallinnas kl 7 hommikul 12+ tundi seisnud diisli käivitumisel ei muretse grammigi. Soendab küünlad ära ja veab kenasti mootori tööle.

Hetkel auto hoolduses ja tuleb tagasi uue termostaadiga- see peaks talvesõitu veelgi parandama

Olen meeldivalt üllatunud (kuigi minu Passat 1.8T bensukas samuti käivitumisel ei jokutanud).

Proovi ka nii, et katad iluvõre kinni. Teed nahast või papist tüki (nagu heal Nõuka ajal) , et võimalikult vähe külma õhku mootori juurde satuks.
0 kraadi ligidal võtad eest ära

Radika ette kahjuks ei mahu ja võre külge ehitamisele olen mõelnud- see ka bensukatele kasulik.

Levinumatele autodele müüakse valmis katteid kinnitustega. Ise olen mõelnud endamisi, et pesks mingilt meistrimehel ühe korraliku ja ilusa tellima.

Tõmban korraks veel lamell vs nael sae käima

Sõidan ise ka alates gta aegadest lamelliga. tugimaanteede ja külavahe "mission imp" jutu võib ära unustada. Kui mõelda Eesti teehooldusele talvel ja nt Rootis ja Norra oma (kus 70% liigun), siis Eestis on see ideaalilähedane. sealmaal sõidetakse lumi enne kinni, kui sahk üldse peale jõuab, soolast pole keegi midagi kuulnud (tublid, kuna teeb tee tatiseks ja hullemaks aind) ja hulludele tõusudele raputatakse graniiti ja vaatamata sellele on talvel, ka tuisus 100-110 lubatud Kohati jääb enda julgusest puudu, aga samas pole ma kordagi tundnud, et on kole, piirkiirused ja kuni +20 on lamelliga vabalt sõidetavad. Ma üldse ei vaidle, et kiilasjääl on naelal eelis, puhas raud ju kraabib maapinda aga ma ei suuda ette kujutada, kui ma peaks kuulama 1400km jutti naela ulumist. Tööautol (Tojoota) on all udupeened uued naelad, krt nagu ikarus buss ulub ja pidamine ikka kordades sitem kui oopeli ja lamelliga. Palju määrab ka auto kaal. Samas see lamelli vs nael võitlus jääb püsima vist aegade lõpuni
Üks si** kogemus oli lamelliga, kui Saabiga sain kaasa nn lamellid, mis nägid küll välja nagu tavaline suverehv, ehk siis miski L-Euroopa oma. Ühe korra tulin küll ühel tõusul lihtsalt tagurpidi alla, hea, et teisi autosid ei olnud. Siis sain alles aru, kui suur erinevus on tegelikult erinevatel rehvidel, kuna Audil olid all siis uued Hakka lamellid, mis olid nagu tatt tee küljes kinni.

Papitükkide jms jama toppimine ette- kas sellest on ka reaalset kasu, kui muu on korras? Ma ise pole seda kasutanud mitte ühelgi autol, isa korra katsetas Pegool, millel oli tiba vigane termostaat, ei aidanud, kui ikka lajatab suurde ringi enamuse ja tegu diisliga, mis tarbib 4l sajale, siis seda sooja ei saagi tuppa tulla. Kui aga termo korras, siis miks papitükki üldse vaja? Sõitsin just Norra, sai Rootsis natuke üle -30ktaadi külma (yr väitis, et oli olnud kohati -42, aga mina seda auto ekraanilt ei näinud) ja temp küll alla 90 kordagi ei kukkunud sõites. Kusjuures Webasto arvas, et tema selle külmaga ei taha tööd teha ja sõites oli temp ikka üleval. Samas pesoo 407 omab kohe tehasest volditavat katet võrele, mis talvel vaja ette panna. Ja äial uuel Mazda 6 ka papp ees, vanaajamees, harjumus- Ladal oli, eelmistel autodel oli, nüüd ka sellel- peab olema! Bensiiimasinal- miks?

Minu diisel maanteel 90 kraadi, linnas paarutades 90 kraadi.

Kui aga tuleb linnad roheline laine, langeb temp kiirelt 80 ja kui rahulikku ummikut nautida, siis hoiab ca 70. Koha peal seistes 60.

Räägivad, et see ongi normaalne ja ma ei peaks muretsema.

Papi kasu tuleb sõites- siis ei jahuta tuul radikat ja üleüldiselt mootoriruumi.

Eile käisin GTA'ga sõitmas. Polnud teist siin mingi 1+ nädal käivitanud. Läks 2sekiga käima. Soojaks sain auto umbes 25 minutiga, linnasõidul. Kuid mootoritemp oli ikka seal 60-70 vahel. 90 kraadi peale läks alles peale 1h linnasõitu ning kui siis MacDonaldsi drive-in sabas seisin. Niipea kui hakkasin liikuma, siis langes sinna 70 C peale.
Väljas oli muidugi -14 eile.

Naise 1.6 Citroen C4'l (bensiin), tuli ka kaasa ühe plastik paneeliga, mis tuleks auto ninaossa paigaldada kui maanteele sõitma minna. Et hoiaks radika soojana.
Linnas läheb see ka kuskil 30 minutiga soojaks. Siinkohal mõtlen seda kui kabiinis on sooja 24+ kraadi vms.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=73388617
Ühe Alfa Romeo teekond lõppes niiviisi. Ei saa aru neist puksiirivendadest, auto ilusti rataste peal aga tõmmatakse nii masin alla, et auto on lõpuks katusepeal. Suht pohhuistlik käitumine neil tüüpidel, olen seda isegi kerge matsu puhul täheldanud, kui auto on kraavis ning siis suudetakse ka auto kuidagi katusele tõmmata.

Lamell vs naast teemal- KUI meil ei tugimaanteid üldse soolataks, siis oleKS lamell hea.

Põhiprobleemiks ongi see aeg, kui sool on läinud ja vesi külmub ära( pluss kaldus tee).

Külavaheteel, mis on lihtsalt sisse lükatud on talvel hea sõita... kevadel ja sügisel, kui jää peal on siis mitte just nii hea.

Ehk siis IMHO- lumel (ka kinnisõidetud) ja kuival/märjal asfaldil on lamell naastust parem. Jääl (mis kahjuks vahemikul -1 ja viimasel ajal juba ka -15 vahemikus meil väljaspool tipptundi tavaline on) võiks samahästi suverehviga sõita.

Muidugi peab arvestama sellega, et tegelikult kiirusel +20 ei oma naast mitte mingit reaalset kasu (kui tegemist just piigiga ei ole). Sel puhul autot hoiab teel siiski rehvi lamelliosa ja füüsika.


Papitüki osas- reaalne kasu on sellest siis, kui põhjakate on olemas. Ehk siis nendel masinatel, kus see plastpaneel tehasest kaasa on pandud on sellest kasu, mujal võib see pigem jamasid kaasa tuua...

3 liitrine gtv ronib piisavalt kui vaja:D Puksiir üritas teda korralikult rattaste peal alla saada aga puu oli pohja all nii kehvasti et tomas auto katusele.

Ranno wrote:3 liitrine gtv ronib piisavalt kui vaja:D Puksiir üritas teda korralikult rattaste peal alla saada aga puu oli pohja all nii kehvasti et tomas auto katusele.

Pildilt näha, et tüübid sikutavad autot nurga all mäest alla, mistõttu auto ainus võimalus ongi katusele maanduda. Oleks nad autot sirgelt alla tõmmanud poleks auto katusel maandunud. Seega valearvestus ja minuarust pohhuistlik käitumine puksiiriabi poolt.

Gtv TB osas- proovin praegu välja mõelda erinevaid viise, kuidas auto alla tõmbamisel see katuse peale saada ja ainus asi, mida suudan välja mõelda on see, et puksiirimees tegi seda tahtlikult (kogemata ei ole võimalik sellega hakkama saada).

Teisalt- peale sellist pauku pole masinaga niikuinii midagi peale hakata..

Mis ülejäänud teemat puudutab, siis loodetavasti see tüüp enam liiklusse ei jõua (kahtlus kahtluseks aga linnas eest ära ajada... )

Muuseas tegemist on 2,0 turboga

Ma mõtlen selle AR katusele kakkumise teemale. Skandinaavia kogemus ütleb, et see hetk, kui puksiirimees paneb konksu masina külge, on tema 100% varaliselt vastutav. Ehk siis tema on töö/väljakutse vastu võtnud. Kuidas see Eestis- kas vastutuskindlustus on ka siin nõutud? Muidu hea öelda, et shit happens ja es trehvanu külamiis Endal Rootsist kogemus, kus küsiti aind, et kus see paigaldatav konks asub, siis nad ise võtsid selle pagassist, ise keerasid külge, ise tõmbasid masina peale ja enne liikuma hakkamist vaadati veel kõik uksed üle, et kas ikka kinni. See hetk kui puksiir kohal oli, mina pmst masinat puutuda ei tohtinud. Mis aga ei tähendanud, et me pärast poleks puksiiriga (Iveco baasil) mööda jäised mägiteid 120-140 (140 siis mäest alla) sõitnud. Kohati tahtsin silmi kinni panna

Kuidas aga hinnata rahaliselt juba kannatada saanud autole lisakahjustuste ulatust ja maksumust?

Slicerile lohutuseks, ma mäletan, et mu GTA soojenes ka väga aeglaselt, kuigi põletatava kütusekoguse poolest peaks ju linnas ikkagi kiiremini soojenema. Aero Saabile pole mul vastatst olnud, isegi ahjuga diisel pole nii kiire.