mine näita autocardanase tüüpidele, kui kardaanis viga, siis äkki saavad odavamalt kordateha, kui esindus
kardaanis on tal rist ainult keskel, ees ja taga on püsikiirusliigendid ehk sama süsteem nagu poolassides, ilmselt seal ongi kuulid kulunud ja seetöttu oli servises keeruline viga leida, kuna lõtku polnud

Kas viga veovõlli otsas ei või olla? Kui see just väga läbi pole, siis kipub ka aegajalt häält tegema ning siis jääb mingiks ajaks jälle vait.

Pigem panustaks kah püsikiirusliigenditele. Kuna anomaalia tekib külmaga, siis panustaks, et mõni määritav koht on olnud määrdevaba ning vesine ja on ülemäära kuule närinud. Võib muidugi juhtuda korrosioonikahjustusi nõellaagritega

Ja risti teemadel- see, et ei ole ette nähtud vahetada ei tähenda seda, et see poleks võimalik.

Kui see esimene liigend on kuulidega nagu supp ütles, siis on see kahin loogilisem. Auto oli kahinaga tõstuki otsas ja sõitis, vahekast oli vait, esimened poolteljed samuti, käigukast vait, kardaani vahepukk vait. Et kahiseb/kolissb 1 liigend. Kuna see jama juhtus taas siin Norras, siis ongi valida -kas riskida selle 1400km sõitmisega? Lasta tuimalt määret liigend täis lüüa? Ja tulla Eestisse. Valik on tellida uus kardaan, hinnavahe pole suur, kas siit või sealt tellida. Mis võib teel juhtuda- hakkab hullult vibrama? Murdub ära?

Edit 1 - kas neid liigendeid taastatakse, riste küll vahetavad.

Teoreetiliselt - kõik, mis on kunagi kokku pandud on kindlasti lahti võetav ning uuesti kokku pandav, küsimus on ainult selles, et kui kindel see jääb.

Võiks eeldada, et tegemist on valtsitud servadega liigendiga, mis istub otse kardaani otsas. Seega võiks eeldada, et kui kuulid on kulunud, siis läheb pikalt enne, kui mingi tõsisem jama juhtub samas jälle ma isegi ei kujuta ette, mida liigendi purunemine kaasa toob- üldiselt peaks liigendi purunemisel tagasild tühja käima hakkama, kuid millegipärast kahtlustan, et selle peale annab auto Sulle veateate ja limp mode (või siis jääb üldse seisma- isegi kui mehhaanika kannatab, siis elektroonika ei luba)

Isiklikult ei riskiks sellises olukorras masinaga nii pikka sõitu ette võtta (tõenäosus, et sellega midagi juhtub ei ole eriti suur, kuid kui hinnavahe on olematu, siis lase pigem seal ära vahetada).

keskkonna sääst "mai äss"

Mersudel tuleb ka terve kardaan välja vahetada ... ilmelt on tänapäeval see enamikel ja ilmselt ka uuel Giulial
Datsuni pargimaasturil pidi vahetama terve roolilati, kui liigendi kummipuks ära kulub ...
ja enamikel autodel (sh. Alfadel) tuleb koos puksidega ka õõtsoovad (mõned kilod metalli sulatusahjku saata) ära vahetada ...

õõtshoobade osas vaidleks vastu - mugavam on need ühes tükis vahetada aga see ei tähenda, et pukse eraldi vahetada ei saaks. Tegelikult taastatakse ka sarniire jms (lihtsalt kui võtta surnud õõts, taastada sarniirid ja vahetada puksid, siis on koos töörahaga number suurem, kui B osa maksumus).

Kardaaniliigendid on selles osas natuke karmim teema- kuna need kiputakse tänapäeval valmis valtsima (oluliselt odavam valmistamismeetod), siis nende parandamine ei anna tavaliselt sama tulemust, kui tükis vahetamine (loodussõbralik tõepoolest). Roolilatiga on loogika tõenäoliselt sama- kui toota detail, mis ei ole lahti võetav, siis saab vähemalt 15 aastat müüa lattu toodetud tükke (kusjuures vanad latid tood tagasi, refurbid ära ja lased uuele ringile)

Tagasi vanade ja uute autode erinevuste juurde-> uued autod on konstrueeritud sellistena, et kui midagi juhtub, siis viid auto esindusse kaheks päevaks tõstuki peale ning maksad. Vanade autode puhul paned auto garaazi, sõidad mõnda aega teise autoga ja kui jupid käes siis nikerdad mõned tunnid ja auto on jälle sõitev.

ts kirjutas:õõtshoobade osas vaidleks vastu - mugavam on need ühes tükis vahetada aga see ei tähenda, et pukse eraldi vahetada ei saaks. Tegelikult taastatakse ka sarniire jms (lihtsalt kui võtta surnud õõts, taastada sarniirid ja vahetada puksid, siis on koos töörahaga number suurem, kui B osa maksumus)....

Seda juttu rääkis ka Pilot, kui küsisin, kas ülemiste õõtsade pukside vahetus end ära tasub. Kuna puksid on vist kinni sulatatud vms, siis need tuleb lahti põletada, puhastada jne jne jne ning see pidi igal juhul olema rahalises mõttes suurem töö, kui uute paigaldamine.

Homme peaks nüüd siis Alfa SUV avalikusele tulema. Kuidas tundub, kas uus suund, et rohkem SUV masinaid Alfa mudelivalikus kõlab potensiaalselt?
https://www.youtube.com/watch?v=D53OwT9On7U

Esmasp võetakse alt ja läheb taastamisse. Katsun lähedal olla, et näha, mis siis tegelikult vigane on.

Siin ta ongi. Nägu on vist kõigile juba tuttav http://www.auto24.ee/uudised/uudised.php?uid=28793

et nagu mida effi küljejoon

loodetavasti ei ole päris auto jooned nii kohutavad, kui need pildid (auto avaldamiseni on veel 9h ja 22 min)

No ütleme nii, et pigem mina võtaks Eesti olusi arvestades selle Stelvio kui Giulia

Juba Giulia disaini juures on palju saksapärast- soov konkureerida BMW ja Audiga on neil ikka väga suur.
SUV'sid, mida silm vaadata tahab, on tegelikult vähe.
Kuid ehk nende SUV'de müük soodustab tulevaste kesklassi Alfade arengut Näit. see nõme USB pesa, mis LISANA tuleb keskkonsooli, asendatakse millegi mõistlikuga

noh- mis siiski on Stelvio juures oluline ... QV (dääääm) - ma ei kujuta ette, kuidas selle kurvikäitumisega on aga numbrid on väga muljetavaldavad