Minu tee Alfa Romeo radadele jõudis võrdlemisi ammu. Aastaid 10 või 15 tagasi, kui 156 oli just ilmavalgust näinud ning mina olin seda enda jaoks teadvustanud noore poisiklutina, jäi masin silma kui üks kenamaid igapäevaliikureid mis tänaval kohata võib. Lootus oli, et kunagi saan ka endale sellise. Isegi oli riiulis üks hõbedane 156 sedaan automudel.
Nüüdseks kusagil poolteist aastat tagasi avastasin ühel hetkel, et müüsin just oma viimase liikuva auto ära ja nüüd pole millegagi igapäeva toiminguid teha. Juhuslikult komistasin ühe diisel 156 otsa, mis veidralt odava hinnaga müügis oli. Erilise ettevalmistuseta leppisin hommiku kella seitsmeks vaatamise kokku ja hetkel kui härra hakkas juba peale autoga proovisõidu tegemist uksi lukku panema oli otsus selge, see Alfa tuleb minuga ikka kaasa. Masin läbis koheselt omal jõul ülevaatuse ning muretuid kilomeetreid kogunes isuga. See 156 läks olude sunnil minu käest järgmisele omanikule ning järgnes aastake erinevate muude liikuritega kulgemist.
Olen taas uue auto otsingul kui pakutakse Audi 100 Quattro vastu vahetuseks ühte põnevat 166'te. Sai käidud puurimas ja uurimas, mõned vead nagu on, aga kõigi andmete põhjal tundub masin nagu uus, kellal kontrollitud ca 78000 läbisõit klapib - müstika, '99 tehasest välja ja '00 kohe Eestis ühe pere teise autona kasutuses. Okei, vähe sõidetud, aga pere naispool oli seda osavalt suutnud ikka igast nurgast ära lihvida. Tehniliselt viisakas. Sel hetkel jäi vahetuskaup ära, kuid paar päeva hiljem kui Audi müüdud, helises omaniku telefon ning 166 oli mul istumise all.
1999 veeres tehaseliinilt maha, 2000 esmane registreerimine Eestis
2,5 V6 24V, manuaal
Ülimugav sõidukogemus ja mitte ei saa ka mööda vaadata faktist, et kui vaja vajutada, siis oskab Alfa tegutseda.
Praeguseks alla saanud valuveljed, uued pidurikettad ees, uued laagrid, mahlad filtrid vahetatud. Selline loomulik hooldus. Minu käes juba ca 4 kuud ja ca 8000km muretuid kilomeetreid seljataga. 10000 täis saab, siis võtan ette jälle veidi suurema tegemise ja saab tähelepanu mult ja rahakotilt.
Vanaaasta õhtul tõin lõpuks ühe diisel 166 doonoriks: valuveljed, nahksisu, igasugu pudi padi ja veidi kosmeetilisi detaile mis eelmiste omanike poolt mul kahjustada saanud - hea endale asemele kruvida. Sain nii piinlikult hea hinnaga, et lihtsalt pidin ära tooma. Masina seismise põhjus oli sidur - pedaal vastu põrandat ja nii ta seisis. Vaikselt pusisin ühe tänavavahe esimese käiguga koju ja seisis mul seal kuukene, kuni mõttevälgatusena otsustasin siduri ära õhutada ja vaadata mis saab. Saab küll miks ei saa ja peale väikest testiringi hakkaski kripeldama, et nüüd ei saa küll autot juppideks kakkuda, kui teisel veel eluvaimu sees. Testiringil viskas küll mootoritule põlema ja jõud kadus hetkeks ära, aga arvan/loodan, et see mõne anduri viga, sest akuklemmide ühendus oli veidi kehvake ja siis võis sealt väike error sisse visata. Eks näis kui jälle ilma annab ja vähe rohkem aega, et pusida. Eks siis näha ole.
Pikk jutt, s'tt jutt, aga hea väike meenutus endale ja teistele. Eks edaspidi üritan teemat ajakohasena hoida ja hea endalgi väike autopäevik, kus ja millal tehtud sai.
Alfa 166 2,5 24V + 2,4 JTD - Traktor
#1
Viimati muutis Traktor, 07 Veebr 2017, 07:54, muudetud 1 kord kokku.