Alfa Romeo klubi foorum

Mida ta siis täpsemalt auto käitumise juures muudab?

http://en.wikipedia.org/wiki/Strut_bar Alustaks sealt... Edasi teed omi järeldusi juba..

Ma saan aru, et tema idee oleks nagu hoida vedrustus jäik (okei, see on halvasti väljendatud, aga et kuskile poole nagu läbi ei vajuks või midagi. Mul jääb terminitest puudu)

Aga...
Sellise kinnituse juures ei tohiks strutbar küll mitte midagi teha...peale äge olemise. See, kuhu ta on kinnitatud...on omakorda kinnitatud jäigalt kere külge (ta on pildil istutatud nende poltide otsa, mis amordipatja kere küljes kinni hoiavad), seega teeb ta täpselt mitte midagi. Kui keegi ei tule mulle väitma, et kere ise väänleb kuidagiviisi kaasa ja strutbar seda takistab. Ma julgen pakkuda, et strutbar on

a) lihtsalt cool
b) ilmselt vajalik autodel, millega sõidetakse rallit/pidevalt kiiresti mööda keerulisi teid

::itpnt::

üldiselt on 164 puhul strutbar suht pointless- selleks, et kere ülalt läbi vajuma hakkaks on vaja esmalt alumine osa korda saada (ehk siis poly kogu veermikku)

ja siis tekib probleem, et strutbare oleks lausa 2 tk vaja- nii ette, kui taha...
ja siis jääb probleem, et rehvid vajuvad läbi- seega max 45 kõrgusega rehvid alla...

ja siis lõpkokkuvõtteks sõidad nagu vedruvankriga aga kurve ikka enne väga hästi ei võta, kui ka amordid ja vedrud vahetatud on (IMHO originaalis on 164 suurimaks probleemiks liiga kõrged rehvid, mis vahel kipuvad läbi vajuma- ülejäänud osale veermikust ei ole midagi ette heita)

kokkuvõtteks- kui rajale minekut ei ole, siis :butt: kasutu raharaiskamine

zakalwe kirjutas:Kui keegi ei tule mulle väitma, et kere ise väänleb kuidagiviisi kaasa ja strutbar seda takistab.

Seda just väidetaksegi. Ma ei viitsi nüüd konkreetset viidet tõlkima hakata, huvitatud asjaosalised vast oskavad ise lugeda inglise keelt... Põmst seotakse strut towerid omavahel, et nad ei liiguks niipalju. Osad strutbarid kinnituvad lisaks veel ka tulemüüri külge keskelt.
VAJA on teda tõesti variandi b) puhul. Aga eks oleneb autost, mõni paindub ikka jube kergelt läbi nagu lahtine kingakarp...

Ma võin ühe video ka siia linkida, kus on imehästi näha, mida auto nina suure jõu puhul teha võib... Kuigi siin ei aita ilmselt ka mitte strutbar..
SInuToru ja audio on väga nüri (ergo lülita välja), aga kerida kuhugi 1:30-ne lanti, kus tolle auto starti slow-motionis näidatakse.

ts kirjutas:ja siis tekib probleem, et strutbare oleks lausa 2 tk vaja- nii ette, kui taha...

see oleneb jällegi konkreetsest autost (margist/mudelist). Mõnele on mõlemat vaja, mõnele ainult esimest ja mõnele ainult tagumist..

Ülemisest strutist on olulisem alumine strutbar ::itpnt::

cyber kirjutas:

ts kirjutas:ja siis tekib probleem, et strutbare oleks lausa 2 tk vaja- nii ette, kui taha...

see oleneb jällegi konkreetsest autost (margist/mudelist). Mõnele on mõlemat vaja, mõnele ainult esimest ja mõnele ainult tagumist..

ma rääkisin hetkel konkreetselt 164-st millele oli ka algne küsimus püstitatud.

alumine strut (antiroll) on enamikul mcphearsoni püstikutega varustatud autodel siiski olemas- selle tugevdamine ei ole nii oluline, kui pukside vahetus kangemate vastu (kui jah just mingi hullu püssiga tegu ei ole)

Üldiselt laias laastus on olemas kolme sorti vedrustust:
1. "ebamugav" (ma ei oska paremini kirjeldada seda hämmastavat kooslust, mida jäikade sildade ja lehtvedrudega aparaadid pakuvad)
2. mugav - kulged nagu pilve peal... ja enne kurvi võtad kiiruse nulli ning lainelisel asfaldil naudid ookeaniauriku laadset ujumist, kuni merehaigeks jääd
3. täpne - ei mingit vajumist mitte kuhugi. Ja sõidad kustukumm hammaste vahel ja rihmadega tooli külge tõmmatult, et löökaugust läbi sõites surma ei saaks.

Mugavat ja täpset vedrustust leiab väga harva (tavaliselt on seal nivooamortidega või veel mingite toredamate leiutistega). Järgi jääb veel n.ö. "keskmine", mida tavaliselt saavutatakse topeltõõtsade ja multilink sildadega.

Faktiliselt aga strutbari paigaldamine ilma ülejäänud vedrustust jäigemaks muutmata (ja rehvikõrgust vähendamata) ei anna juhitavusele mitte midagi juurde

Tänavaautol ei ole strutbar üldse oluline.
See on hea odav detail, mida ullikesed ostavad, et auto oleks nagu reissing. See kes väidab, et tunneb sõites vahet, sõidab kas seitse korda sirgeks venitatud pilliga või kujutab endale asju ette.
Üldiselt kaubandusvõrgus (k.a pildil olev asi) pakutavad tuuningjubinad on nii pehmed, et suurt tolku nendest ei ole.
Tänavaauto ei saavuta never selliseid jõudusid, et kerest märkimisväärselt läbi painduks.

No ei tea midagi, Alfa V6 on suht raske mootor ja see annab tunda päris palju. Mingi kergema mootoria tõesti vahet pole, kuid kui 360+ kg hakkab liikuma otse ja kere äkki teises suunas, siis ektra jäikus oleks väga hea.

Slicer kirjutas:No ei tea midagi, Alfa V6 on suht raske mootor ja see annab tunda päris palju. Mingi kergema mootoria tõesti vahet pole, kuid kui 360+ kg hakkab liikuma otse ja kere äkki teises suunas, siis ektra jäikus oleks väga hea.

Anthrax kirjutas:Tänavaautol ei ole strutbar üldse oluline.
See on hea odav detail, mida ullikesed ostavad, et auto oleks nagu reissing. See kes väidab, et tunneb sõites vahet, sõidab kas seitse korda sirgeks venitatud pilliga või kujutab endale asju ette.
Üldiselt kaubandusvõrgus (k.a pildil olev asi) pakutavad tuuningjubinad on nii pehmed, et suurt tolku nendest ei ole.
Tänavaauto ei saavuta never selliseid jõudusid, et kerest märkimisväärselt läbi painduks.

See on vist umbes see, mida ma üritasin öelda...et juuresoleval pildil on strutbari funktsiooniks olla COOL. Sa lihtsalt väljendasid seda palju paremini ja mõistetavamalt.

EDIT: kuna teema on ennast vist ammendanud, siis [OT]

zakalwe kirjutas:et juuresoleval pildil on strutbari funktsiooniks olla COOL.

Pildiloleva auto strutbari enam ei eksisteeri See konkreetne auto on praegu Jarmo käes :icon_thumbup:

ts kirjutas: See konkreetne auto on praegu Jarmo käes :icon_thumbup:

Vähemalt heades kätes siis.
End OT

Aga et piisavalt cool olla, siis teen talle jälle ühe struti sinna, nii ülemise kui alumise

Kui kere on pehmeks sõidetud siis see vist enam ei aita, kui aga mitte siis seda vist vaja ei ole ::itpnt::