Mina sain oma esimese Alfa võlakatteks, ta oli päris nirus seisus, täiesti lahti võetud, keretööd pooleli, mootor ei töödanud jne. Siis ma ei teadnud veel alfast midagi, ma ei osanud ette kujutadagi milline ta kokkupanduna välja näeb. Aga sellegipoolest otsustasin ta endale võtta - mulle lihtsalt meeldis ta kuju ja stiil. Alguses ei olnudki sellist tunnet et mul on auto lykkasin teda garaazi ja sealt välja ning lappasin vaikselt kokku. Mingi hetk sai vajalikud mootori jupid soetatud ja käes oli "esmase käivitamise" aeg. (mul polnud aimu ka mis häält võib alfa boxer teha) Esimene käivitus - tuli ainult paar pauku karpast. Teine käivitus - juba lubas. Kolmas käivitus - läks käima (see oli imeline hetk). Alles siis sain aru mis ma endale nö. ostnud olen.

Läks pool aastat mööda (talvel) käivitasin hommikul oma alfat, käis mingi kolin - (klapid peas, viskas rihma yle). Sai siis uue mootori pärast, teine peaaegu samasugune ostetud ainult 4x4. Aga see oli heas korras ja nii ma siis sõitsin sellega. Järgmine talv laskis lambist karteri vahelt õli välja ja lõhkus saaled ning kepsud ära.

Ostsin siis veel yhe alfa, mootori pärast, tuli aga välja et sellel mootor kotis. 3 alfat seisavad hoovi peal ja ykski ei sõida - mis siis ikka, tuli veel yks alfa osta, jällegi mootori pärast.

Seekord sain enamvähem mootori tegin kapremondi ära ja viskasin oma esimesele alfale peale(1986 sportwagon), vahepeal sai veel yks alfa ostetud, lihtsalt sellepärast et 1,7 ja odavalt 900.-

Nyydseks on mul kolm alfat: esimene, mis sõideti kõveraks - ta oli mulle kõige kallim aga jah; teine, mille ma loodan nyyd talveks korda saada ja kolmas mis on varuosadeks.

teised kaks mis ma vahepeal ostsin, võtsin juppideks et ikka varuosi jätkuks.

See oli minu alfalugu - aga yhte ma võin öelda, nyyd olen ma täisvereline alfist.

alfistiman wrote:Nyydseks on mul kolm alfat: esimene, mis sõideti kõveraks alfist.

väike OT

kas Endla ja Tehnika ristil ja tumepunane

tumepunane jah

alfistiman, kõik 33-d?



minu esimene (auto/alfa) oli ka 33. 1.7i, valge. vanema kerega.



sain naabrimehe käest tasuta, kuna kulund sidur ei luband enam sõita.

oli roostes ja jäi rooste. kolm aastat oli seisnud muru peal noh. vahetasin mõned vajalikud detailid ära ja sõitsin u aasta. talvel läks sitt keema ning myysin maha.



vahepeal sõisin aasta golfiga ja siis aasta mazda 626ga. loomulikult leidsin, et need ikka pole päris need autod ning soetasin 164 3.0.



olen väga rahul ja kavatsen alfa(de)ga sõita niikaua kuni neile varuosi saada on.

jah, kõik viis olid vanema kerega 33-ed

vähemalt osadki varuosaprobleemid sai lahendatud

sai kevadel päästetud 1,5 2 karpaga versioon EMEXisse minekust, novembris ostsin teise juurde, üritan mõlemaga vaheldumisi liigelda.

Minu süda on läinud!!!!!!!!!

Mina oma 33 otsa sattusin nii, et otsisime sugulasega autot millest spordivahendit teha(loe: jääraja autot) ja üks hetk jäi silma seesama punane '93 33 mis mul praegu on. Kahepeale jääraja auto ost jäi katki ja otsustasin endale Alfa soetada. Kuna mul enivei oli talveks autot vaja kuna Fiatiga talvel sõita ei raatsi ja see Alfa nii kangesti meeldis sai auto ära broneeritud ilma, et ma seda kordagi oma silmaga näinud oleks ja katsunud/sõitnud. Läksin tartussse kohale tegin proovisõidu ja nüüd olen ilgelt rahu Minul pole siiamaani 3000km sõidetud ühtegi jama olnud ja talvele peab ka hästi vastu, soojenemise koha pealt ei saa ka vingud erinevalt paljudest teistest vanade alfade omanikest. 1.3 kohta läheb ikka ilgelt moodi hästi edasi ( tegelt ei tea siiani kas ikka on 1.3 ) Aga tegelikult ihaldab mu süda ainult ühte Alfat... 155 Q4, aga eks ma selle ka kunagi saan kui nii peab minema.

Sai eelmine masin maha müüdud ja otsisin midagi erilist. Sellise hallimassi autoga sõita nagu ei tahtnud. Käisin siis paljusid masinaid vaatamas. Noh, kas nad nii erilised olid: VW 4motion, Uuem 535 bmw, bora 4motion jne- ühesõnaga masin millel oleks parem varustus ja parem minek, kui teistel samasugustel. Oli aind üks kriteerium, et masin ei tohi olla nn abimootoriga. Alfa, mille lõpuks ära ostsin oli ka tegelt silm peal epandud, aga kui olin Tallinnas siis automüüja kuskil, ja kui tema vaba siis minakuskil Tõrvas jne. Aga juhtus olema ikkagi üks selline õhtupoolik, kui mõlemal sobis- sõitsin Tallinna vaatasin masina üle, panin järgmiseks päevaks Auserisse aja kinni kontrolliks ja too õhtu olin juba ark-is. masinaks sai siis 2,5 V6 Alfa 156. Tegelt mulle see masin varem meeldis natuke, aga eriti ei mingeid emotsioone, polnud lihtsalt kokkupuudet - aga naisele hullult meeldis, nii saigi neid vaatamas käidud, aga 2,0 tundus lahjaks jäävat ,aga selle masinaga proovisõit........ ja asi oli otsustatud. Eelmine omanik oli tehnika poole küll natuke käest lasknud- lambda jamas, tihendid lekkisid, esisillas mõned lõtkud, kollektorist tahapoole jääva summti süsteemi oli ka ümber ehitanud. aga samas siit ostetud masin ja raamatu sissekanded vastasid arvutis olevale- seega polnud põrsas kotis. Aga muusika oli küll hea sisse ehitatud ja muidu puhas masin. Sai tehtud natu aega tagasi esisilla kap. rem ja muud hetkel leiduvad jamad kõrvaldatud, Summuti ka natu kõrvade sõbralikumaks tehtud, nüüd ei plõksi ka midagi enam ja.... väga hea masin, hetkel rahul.

sooviks pilte ka, tundub jutu järgi tuttav masin olevat.

Arvan, et pildid saab alles kevade poole, hetkel masinal all sellised "ilusad" 15'' plekkveljed, mis teevad masina ikka hullult ilmetuks. Peale valude alt võtmist oli ikka väike šokk- kuidas ühele masinale ei sobi absoluutselt plekkveljed.

Samas pese teda 2x nädalas, aga puhast masinat on ikkagi aind lähimaks 5 km- iks.

[/img]

...lohuta ennast sellega, et enamus maailma autosid on puhtalt veel koledamad kui mustalt, siis ei hakka vähemalt silma

Veel üks väike probleem: arvutis pildid on, aga siia saata ei oska

saada mailiga apache@ircworld.org kui väga suured

ei ole ja orgunnib üles.

Oma teise naise sain ma oma kälimehelt,kes ostis selle omale varuosedeks aga ta ei teadnud et saab ka kaasa veel varuosi ,millest talle piisas et saada korda oma 85 aasta sportwagon seega jäi teine 33 puutumata.Ma mõtlesin umbes 2-3 kuud kui ta siis lõpuks 3000 ära ostsin. algus oli mul väga raske sest auto oli iseenesest romu külje karbid olid üks suur auk,põhi läbi ukse alumised ääred lõppu korral.Aga tutavate kaudu leidsin omale keevitaja,kes tegi ära mul kere kapremondi.Mootori tegime korda koos kälimehega,sest se vahel töötas vahel ei.Nüüd aga ma ei kujuta ette kui peaksin ta ära müüma ta on mul ju nii kalliks saanud

Tere kõigile siin foorumis !





Üleeile jäi kogematta silma ja sai sõbraga vaadatud ja ära ostetud 1995 aasta Alfa 155 2.5 TD.peale 100 kilomeetri läbimist muljed üle ootuste positiivsed.mis sellest et suvekummiga pidamine kahtlasevõitu vahepeal . . .



tervitades,

lauri