halli argipäeva siis väheke värvi ja selgust kaaskodanikele erinevate emotsioonide tagajärgedest... kui eeltoodud vastusevariantide seal ei ole sobivat, siis kirjuta julgelt vabatekstina oma arvamus asjast (sel juhul muidugi ei tagata enam anonüümsst) kui on rohkem kui 1 õige vastus, siis ead langetama valiku, mis kõige rohkem loeb...

Sealt täppitaks kohe mitu varjanti .. aga kahjuks pole see tehniliselt võimalik ,,kui veel tehnilisest poolest rääkida siis hetkel juba mulle tundub et hoolda kuda tahad , vaheta juppe rodumisi välja , lase mahlasid siis ja lase välja ja näed võta näpust edasi vist juba teate aga järgmiseks autoks ostan vist alfa romeo ma arvan

täptaks jah kogu ülemise osa ära

Tea jah ,palju seda viimast varjanti tuleb võibolla kogemata sõber aga et sõbra sõber

Äkki variant: "Sõber ütles, et ära osta?"







Rumalad. Ei tea mis ilus ja hea on!

raudmell wrote:Äkki variant: "Sõber ütles, et ära osta?"



Rumalad. Ei tea mis ilus ja hea on!

Minu puhul oli täpselt nii, lausa mitu inimest ütlesid seda.

Meil on ühised sõbrad? -Alfa? Ära mingil juhul osta! -Juba ostsin. -Ooooo...

...vastaksin ilukirjanduslikult legendaarse GTA raceri Andrea De Adamich'i meenutusega:



...yet the best memory i have is the timed practice for the 1966 6-Hours at the old Nürnburgring, where the lap distance was 22kms. The battle was between Lotus Cortina, BMW and GTA. The fastest drivers were John Whitmore, Hubert Hahne and myself. Picture the scene: its 4.00pm and we all practically finished the last practice lap together, waiting for the official times of the last lap to be announced over the loudspeaker. Electronic timekeeping like you have in Formula 1 today did not exist then, so you had to wait for the timekeepers to work out the times from their stop watches. Suddenly, the commentator announces, "GTA number 32 Andrea De Adamich... 9 minutes 59.7 seconds." It's the first time a Touring car has lapped under 10 minutes, a new practice record!



nagu me teame tegi GTA maailmas puhta töö 66-68 ja GTAm edaspidigi ja ma olen sedavõrd ahne, et tahaks sellest kõigest kasvõi killukestki osa saada, kasvõi selle logo läbi...



vot sellepärast ja u 100 000 muu asja pärast mis alfadega seostub, ma neid armastangi

loen huviga........



oma esimene alfaelamuse sain M.H.Kuuse raamatust 100 Autot. Siis tuli puberteet mis ei tahtnud kuidagi lõppeda. Seda kinnitab asjaolu, et nägin 90.ndate algul Tallinnas esimest korda Alfa 75-te ja mõtlesin: küll on jube auto. Nii õudne, et kuidas üks kodanik julgeb sellisega üldse sõita. Nii et disain siis.

Ohh jumal.



aasta siis oli ... ee ... midagi ta oli. Igatahes jalutasin ma mööda platse ringi ja otsisin endale 4L maarturit nimega cherokee. Rakveres õnnestus siis üks selline leida, ning aotoaias ka välja ajada. Chero taga seisis aga sinine.



Teate, see on nagu teinekord mõne naisterahvaga, et sa tunned sisemuses kohe, et see on see. Sa pead tema saama, tulgu mis tuleb. Ja noh proovisõit... sumps oli katki (nagu alati ) ja need hääled, mis vallandusid, kui ma julmalt surusin jala vastu metalli, nii, et kõik need 150 Hobust, kes olid seal 7 kuud unaruses oodanud, ärkasid ja siis üheskoos, kui kari metsikuid mustange lõikama panid. Mul on elus olnud kaks korda, kus naeratus lausa kistakse näole - See oli üks neist. Ma olin müüdud, enne, kui ma sinna autosse istusin.



Sõitsin sellel ajal ringi toreda alfa sisaraga - Tipo ga, mis neile härradele hästi sissemaksuks sobis, mõned aastad liisingut ja kõik muu on juba ajalugu.



Samas, tõsi ta on, et kui sa temast ei hooli, siis vastab ta samaga. Sa oled kas talle jäägitult pühendunud või siis sa ei ole, ning maksad selle eest. Maksad ja maksad jõhkrat hinda.



Sinist ma pole suutnud murda, kodustada. Ta seisab täpselt sama jäärapäiselt, kui siis. Ma olen pidanud kohanema. Punasega on hetkel eelmäng. saame näha, kuidas see kooselu saab kulgema.



Alfa, see tähendab emotsioone - selgeid, nagu need jooned, mis seda automarki iseloomustavad ja jõulisi kui need, mida see mark meile armastab vastu vahtimist heita justkui solvunud lõunamaa naisterahvas, lihtsalt selleks, et kontrollida, kas sa teda jätkuvalt armastad.

Gümnaasium läbitud tuli maapoiss linna õpinguid jätkama. Kuna olen eluaeg suur autohuviline olnud, siis oli liikur meelel olnud juba ammu. Nüüd oli ka põhjus olemas. Sai siis oma väikse eelarve põhjal hakata tegema internetis otsinguid. Parim vaste kriteeriumitele oli sel hetkel üks Midjubidji Colt. Samas jäi täiesti kogematta silma Roheline 33. Antud isend oli kallim, kui mul oli plaanis kulutada, tuttavad kõik laitsid maha. Ka müüja polnud suuremasi müügimees. Kui tavaliselt loetletakse isegi tolm üles, mis kaasa saad, siis see tegelane oli kuulutusse loetlenud vaid vead aga polnud miskit teha - mina olin õnges. See oli ainuke auto, mille omanikuga kontakteerusin.. ülejäänud tundusid kuidagi nonsents.



Hingest ja olemusest sellel 33-l. Terve pool aastat jaurasin sellega. Kippus tegema igasugu trikke - vilgutas armatuuris tulesid, aegajalt jättis jõu maha + igasugu pudi-padi ent kui olin otsustanud, et tirin osadeks ja asjaga ka juba algust tegin. Siis kadusid probleemid... (rooste muidugi jäi ). Viimased päevad ennem lammutust oli ikka tõeline lust - viperusi ei esinenud ja ka tõmme tundus kuidagi palju parem...

The Alfa is a ballerina. It dances around turns, picking up and putting down its tires. Play the steering wheel against the throttle, and you can practically rotate it in its own length.



Unknown

minu esimene alfa on ikkagi see, mis mul praegu k2eski... 156

Olin juba pikemat aega piidlend 156 sedaani... nyyd aga olen Sportwagoni mees. Kuni Alfani, arvasin nagu iga teine rullnoks, et bemmi rida 6 teeb ilusat h22lt... ega teeb kah, mis seal salata. Aga Alfa V6 on ikka klass omaette: ei anna ju v6rreldagi.

OOooo.... ja see disain... pole n2inud yhtegi teist autot, millel oleks interj88r minu kriteeriumitele nii h2sti vastav. Ja selle auto suureks boonuseks on veel see, et lisaks interj88rile on ka v2line disain uskumatult h2sti 6nnestunud.

K6ik tuttavad, kes kuulevad, et alfaomanik olen, alguses maigutavad suud, aga p2rast, kui olen r22kinud, et ei lagune ta sugugi kiiremini, kui Audi A6 ja jupid on Audist isegi odavamad... pluss s6iduomadused on bemmist paremad... ja nad korra on saanud alfaga v2ikse tiiru teha, siis alfajuhile omaselt 141kW lihtsalt kisuvad j6uliselt suunurgad k6rvuni nii k6vasti, et need sinna j22vad ka p2rast s6itu

positiivne on see, et ajasin loodetavasti ka t2dipojale isu peale... praegu ta Passati omanik... tal ainult see, et tahab hirmsasti dislat omale...

Mullegi jäid 90ndate alguses tänavapildis silma Alfad ja Lanciad. Mitte, et nad ilusad oleksid olnud, aga just see eriline disain, kuidagi selline agressiivne ja seksikas. Tõsisemalt hakkasin autole mõtlema, kui tootmisse tuli 156. Uuena seda autot paraku muretseda ei suutnud. Küll aga tuli Info autosse kasutatuna müügile siis minu praegune, mida piidlesin ka seal a la 4 kuud ja lõpuks tegin omale sünnipäevakingi. Üks hea tuttav üritas küll mulle "aru" pähe panna, et aitab mul ise "auto" osta, aga ma ei lasknud ennast ära rääkida . Ja kui ma siis veel proovisõitu tegema läksin, siis oligi korras - teadsin kohe, et see on minu auto! Peab tunnistama, et sellel autol on midagi omapärast, sest pea alati kui rooli taha istun, tuleb kohe ka naeratus näole. Lisaks on mul tekkinud mingi "loll" komme, kõiki vastutulevaid Alfasid kõvahäälega tervitada. Tänaseks on see nakatanud ka mu sõpru, kes pidevalt kiruvad, et nad pole kunagi varem niipalju Alfasid tänaval märganud

Investeeringute poole pealt autosse - raha pole rukis, seda saab talvel ka ja raha ongi ju kulutamiseks.

mismoodi k6vah22lselt? Tuututad Tlnas igale alfale?

Olen ka m6elnud selle kombe juurutamisele, aga Tlnas on alfasid t6esti yllatavalt paljuks l2inud ja m6te iga natukese aja tagant t8rtsutada tundub veider