Sissejuhatus - Alustuseks küsiks, et kui head 155-e pidurid üldse on? Mul olid kangesti tuimad.. kuid see selleks.



Probleemi ilmsiks tulek - Tondi ülesõidul rongi oodates polnud miskit teha ja kannisin piduritega, kuni ühel hetkel pedaal sujuvalt põhja välja vajus .. Ületanud raudtee avastasin, et pidureid ei ole enam üldse... Ülevalt võtab hästi õrnalt aga vajutades põhja (kuhu pedaal väga hea meelega ka liigub) ei võta üldse.. Koju jõudes avastasin, et tagumise vasku ratta juurest tilgub õli - selge.. voolik või toru on siis sealmaal.



Probleemi olemus - Mõtlema pani see, et kõik pidurid täitsa lahkunud.. Kellegi huvitav huumorisoon ümberehitusel või originaalis nii?



Selgitus - Tegu siis vist ABS-ita masinaga.. Sossi mäest tulin igatahes rehvi kriginal rattad blokkis alla..

Pidurisüsteemi toimimine on iseenesest väga lihtne-> niikaua, kuni süsteemis on rõhk olemas, eksisteerivad ka pidurid...



Kui aga süsteemi pääseb õhk, siis võid pressida niipalju, kui tahad aga kasu ei miskit...



Asi siis selles, et erinevalt piduriõlist on õhk kokkusurutav. Kui mingis süsteemi osas on vedeliku asemel rõhk, siis liigub kogu surve sinna (ja kui õhku on piisavalt palju, siis vedelikule endale rõhku ei õnnestu avaldada ka pika pressimise peale)



Elementaarne Füüsika



P.S. see tuimus tevgelikult väljendabki esimest näidet sellest, et piduritega on miskit valesti...

usun et teema algataja ehk mõtles järgnevat



juhul kui auto 4 rattast 1 ei pidurda võiks ülejäänud 3 jääda alles mingisugunegi pidurdusjõud. ehk siis kontuurid võiks olla iseseisvad.

E.T. wrote:usun et teema algataja ehk mõtles järgnevat

juhul kui auto 4 rattast 1 ei pidurda võiks ülejäänud 3 jääda alles mingisugunegi pidurdusjõud. ehk siis kontuurid võiks olla iseseisvad.

tegelikult nii ongi-> kuniks õhku on süsteemis nii palju, et vedelikule enam survet ei rakendata-> tõsi küll kontuurid on esimene ja tagumine eraldi (abs-iga siis kõik 4).



However-> pidurisüsteemid on seoses võimenditega muutunud Alfadel amuuammu omavahel sõltuvaks



Lekkega nimelt on see probleem, et olenevalt lekke suurusest võib ka võimendi ise kuivale jääda...



Ja lõpetuseks-> 90% juhtudest ei ole juht võimeline aru saama, kas ja millise jõuga tagumised pidurid töötavad tulemuseks kipub olema kurb tõsiasi, et ei jõuta jaole enne, kui ka esimesed enam ei võta.



ja kõige lõpetuseks-> on olemas selline asi nagu "rikkepidur", mis reeglina tähendab ka seisupidurit (ehk siis põhikontuurist sõltumatu süsteem).... Ja antud situatsioon näitab väga hästi, milleks ÜV punktid käsipiduriteste teevad

ja ma seni lootsin, et kässaritest on varakult talveks valmistumine, just for fun



noh tagapidurite seisukorra halvenemisest annab hästi märku 2 asja (minu talupoja mõistuse jaoks)



kiireks seismasaamiseks tuleb aina suuremat jõudu rakendada ja lisaks tekib tunne, et pidurdusteekond aina pikeneb (tõsi, kõik ehk ei tee aegajalt testpidurdusi pedaal raks põhja stiilis)



ketaste seisukorra kiire halvenemine... (haljast ala jääb aina vähemaks) selle viimase märkamiseks ei jagu ka kõigil silmi...



PS! TS, sul on õigus!

PS2! kässariga pidrdades peaks siiski valmistuma 2 asjaks... esiteks pidurdusteekond on võrreldes normaalsega ÜÜRATULT PIKK ja teiseks on lootus saada külg ette või veel enamat.



PS3! kustun üles paraja hoo pealt (ntx 80 km/h) jälgides, et manööver ei kujutaks ohtu teistele teha ekstreempidurdusi! sellest saadakse kahtesugust kasu, esiteks ettekujutus auto pidurdusvõimest ja teiseks äratatakse pidureid elule nende argipäevasest mugavast jõudeelust.



PS4! on aeg hakata oma auto pidureid üle vaatama peagi käesoleva sauga etapi jaoks! seal läheb neid tõesti vaja!!!



kui vedelik kaua vahetamata või pole teadagi millal vahetati viimati, siis uus pidurivedelik sisse. kui ise ei oska siis trk või mõni muu töökoda abiks. piduri kettad ja klotsid võiks ka kriitilise pilguga üle vaadata. kui ikka väga otsakorral, siis võiks varuda vahendeid nende vahetamiseks. kui taas ise hakkama ei saa, siis trk või mõni muu töökoda kindlasti abiks.

tegelikkuses, on insenääri mõistus küündinud selleni, et esi ja taga pidurid jooksevad eraldi ringluse alt ja pidurivedeliku resevuaaris on eraldus sein, vältimaks mõlema ringluse rikket(õhu näol).

Siinkohal jagan ka omandatud tarkust teemal pidurite modifitseerimine, millel just lõputöö tegin-nimelt väitis mulle komisjoni liige, et näiteks seaduse kohaselt ei tohi sa oma 1 kolvilist sadulat 2kolvilise vastugi vahetada,isegi kui see sinna sobib ilma midagi ringi tegematta, tohid seda teha vaid siis kui läbid sellega arki kontrolli, mis nii ca 6000kr maksab ja sealt saad paberi seaduslikuks liiklemiseks. ja tõsine probleem, miks igast soss seppasid pidurisüsteemi kallale ei lubata, ongi see, et piisab sellest kui tüüp ajab 2 ringlust omavahel segi ning sellest piisab surma saamiseks



põhjus miks pidurid tuimad jala all on mitmeid-üks on nt järeletehtud odavad piduriklotsid, mis ei oma piisavalt hõõrdefaktorit, teine on roostes või liialt palju kulunud kettad ning ebaühtlased(sooniliseks kulunud kettad), ka kehvasti reguleeritud tagumised pidurid võivad tuimust tekkitada-taga sadulal on välja keeratavad silindrid ja kui neid korralikult ei regulli siis korralikku käsipidurit ka ei saa...

üks põhjusi on ka vanad pidurivoolikud, kuna pidurivoolikud annavad niigi palju paisuda, vanad aga ekstra palju. mis teeb pedaali vetruvaks...

VML wrote:tegelikkuses, on insenääri mõistus küündinud selleni, et esi ja taga pidurid jooksevad eraldi ringluse alt ja pidurivedeliku resevuaaris on eraldus sein, vältimaks mõlema ringluse rikket(õhu näol).

Bingo -> kuid sellest pole ussigi kasu, kui ükskõik kumba silindrisse (või ka võimendisse) õhk ligi saab või siis piduriõli mööda autopõhja/teed laiali on... selle asemel, et süsteemis seista



pidurite mudimine on jah selline keeruline teema-> muuseas ei tohi sama määruse järgi panna ka drilled&grooved samas mõõdus kettaid jne (Mis tähendab-> tahad paremini pidama saada )

Ja selle 6keeksi eest on autoomanikul/mehhaanikul teha eksam pidurisüsteemi ehituse alal

nu-vähemalt maasturil toimis see 2 ringi süsteem-nimelt mul alles nädalake kaks tagasi läks tagumine piduritoru katki-aga esimesed toimisid ilusti edasi, ehkki pedaal võttis ikka suht põhjast... pidin nende esipidurite najal üsna pikkalt kulgema ja mööda kurvilist teed... kuid jah-kui arkis ülevaatusel oleks teadjad tüübid saaks sealt neid puuritud kettastega tonte tagasi saata küll ja küll... muuseas, ei soovitata neid kettaid ka võidusõiduks kasutada või kui kasutate, siis peale igat võistlust põhjalikult üle inspekteerida... lisaks ei kasutata modifitseerimisel meil eestis palju armastatud vask toru...

vasktoru on tegelikult saadanast jah



sellest hoolimata on meil kõik ka niisama remonditud sõidukid neid täis (on ju oluline vahe, kas ostad poest 20.-/m ja müüd 150.- eest või ostad 100.-/m ja müüd 400.- eest nimelt keegi ei taha viimast versiooni kinni maksta )



keeratud/puuritud ketaste kohta ei julgeks halba sõna mainida-> eesmärk on neil ju selge... vähendada pidurite temperatuuri ning takistada paisumist



omaette küsimus on muidugi kui sinna vastu lükata standardsüsteemilt käitatavat ökoklotsi

no-tänava kasutuses...nad õigustavad end, seal oli rohkem ringrada mõeldud... kuigi mõne mehe käsutuses on ka tänavad ringrajana... seega njah... kuid eelkõige pidurite uuendusel suuremad kettad ja klotsid, ning mitmekolvilised sadulad, vajadusel ka peasilinder... siiani kõige karmimad pidurid on olnud honda preludel, 1realine jahutuseta ketas... mis peale ühte 160km/h 0 pidurdades lausa sädemeid pilluvad aga kui on huvi võin oma suht kehva 155 pdf formaadis manuali jagada

Mul v6 olid näiteks jube kehvad pidurid no need ei tahtnud ültse seisma jääda aga 2.0 on seevastu nagu kännu taga aetud, need kes on mu autoga sõitnud ,on esimene kommentaar just piduritele suunatud abs on ka ära nullitud , mulle kohe ei istu see värk.

been there, done that. ABS-ita 33.



Oma 33-l sõitsin kah ühe (tutika) toru puruks (muide, KOGU rämedalt (kinni)roostetanud piduritorustiku vahetus =860 eeq uued torud pluss 3,kopikad Keeq tööraha+vedelik=4661eeq)

kummastav on ainult see, et Su pidur võttis alguses, mitte lõpus. Mina suutsin näiteks ca 35 kilti koju sõita (neist 5 linnas) puht nii, et linna piiril (kui enam põhja pumbates ka mingit aeglustust polnud) valasin konkreetselt vedelikku peale, ja siis veel ja siis veel, mis mind koos sülelapsega elusalt koju viis.

Vähemalt 33-l on küll ainult üks vedelikuringlus ja kui toru puruks, siis on mõne aja pärast korras. Ja hei. AINUS aramtuuris olev tuluke, mis mind seni aidanud on, ongi seesama (!)....mis algul vilkus ja siis põlema jäi, mille peale taipasin vedelikupaaki vaadata. Aga vaheta see torustik ära. Kui Su auto veel ka seisnud on, siis on see nigunii läbi mädanenud ja aja küsimus, mil nigunii uusi torusid hankida tuleb.

Käisin täna üle tee asuvas remondis ( transpordi probleem kaoks ära) võimalikku remondiaega küsimas. Kui ütlesin, et Alfa Romeo, siis sain vastuseks kindla EI...

aga Sul on mingi laiem ruum on kah olemas?



Kui jah, siis pidurivoolikut on võimalik tellida, ning selle ühendamiseks on vaja veidike aega ja kahte võtit (seejärel siis jääb vaoid täitmine ja õhutamine)

Olen piduritorustiku vahetusega täiesti tegelenud - Voolikud on vist 60 kr tükk ja torud ~150 tk. Nii, et kokkuhoid oleks missugune. Aga.. auto seisab Tallinnas, kortermaja kõrval. Siin ju ei tee. Kuna puudub ka käsipidur, siis ju kuhugi ei sõida.