ts kirjutas:

"Ülbe"- nõus... näeb küll ülbe välja. Aga IMHO 164 ei pea ülbe välja nägema (ega Šeff või kuul või midagi). 164 on 164. Iga katse sellest teha midagi enamat, kui joonestuslaualt tulnud autot rikub selle ära. Sama muuseas ka näiteks Rolls Royce või Jaguari, aston martini vms osas

10 points

või siis need aga mitte üle 16" http://www.81x.com/AlfaSZ18/Wheels/

No Zender Milanod sobivad eranditult tervele Alfa kollektsioonile alla

Küsimus suurele ringile, Alfa Romeo 156 1.9JTD millel läbisõit 304000km (tootmisaastaks 1999), kuidas on nii suure läbisõiduga Alfa diislitel mootori seisukord? Tean et see sõltub hooldusest ja kuidas omanik on masinaga ümber käinud, kuid kuidas üldjuhul Alfa diislelmootorid vastu peavad suurele läbisõidule?
Diiselmootorid peaks olema üldjuhul vastupidavamad kui bensiini mootorid, kuna töötavad madalamatel pööretel, kuid samas rõhk on kordades ju suurem.
Ning kas selle aastakäigu masinal on commonrail või kõrgsurvepump?

Kõik 156 peaksid olema common railiga (esimesed maailmas...)

Zakalwe 156 1.9 JTD hakkab liginema 400k-le, mootor tundub olevat titi-miti. Tõsi, ta on küll mõned aastad uuem.

horza kirjutas:Kõik 156 peaksid olema common railiga (esimesed maailmas...)

Zakalwe 156 1.9 JTD hakkab liginema 400k-le, mootor tundub olevat titi-miti. Tõsi, ta on küll mõned aastad uuem.

Tänud vastuse eest.
Kuna ma pole ise diislitega kokku puutunud, olen vaid netist uurinud common raili kohta, kuid pole ammendavat vastust saanud küsimusele, et mis teeb common raili paremaks ja vastupidavamaks kui kõrgsurvepump?

Lõppeks tähendab ju ka common rail kõrgsurvepumpa. Ega ma ise tean ka diislitest pigem teooriat, aga nii palju kui mina aru saan, on common rail lihtsamini elektrooniliselt juhitav ja kuna railis on kogu aeg rõhk konstantne, on võimalik täpsemini juhtida kogu kütuse pihustamist (sealt siis edasi võimalus pihustada mitu korda ühes tsüklis jne). Kokkuvõtteks vaiksem mootor ja täpsema kontrolli ja efektiivsema pihustamise tõttu väiksem küttekulu.

horza kirjutas:Lõppeks tähendab ju ka common rail kõrgsurvepumpa. Ega ma ise tean ka diislitest pigem teooriat, aga nii palju kui mina aru saan, on common rail lihtsamini elektrooniliselt juhitav ja kuna railis on kogu aeg rõhk konstantne, on võimalik täpsemini juhtida kogu kütuse pihustamist (sealt siis edasi võimalus pihustada mitu korda ühes tsüklis jne). Kokkuvõtteks vaiksem mootor ja täpsema kontrolli ja efektiivsema pihustamise tõttu väiksem küttekulu.

Tänud taas vastamast.
Sain teada, et see diisel mis vaatasin on taas Leedu ajalooga, toodud Eestisse 2012 aasta, ei ärata üldse usaldust selle riigi ajalooga masinad.
Peab leppima sellega, et kõike head korraga ikka ei saa, kui Leedu ajalugu masinal pole, siis on mingis avariis osalenud jällegist ning kui avariis pole osalenud, siis pole jälle nahksisu või siis mootor on lahjavõitu või näeb üleüldse juba piltide peal mannetu välja. Mõnel isendil on karbiäär kuidagi kahtlaselt hall, kuigi kere on ise punane või mingit muud värvi.
Ühel auto24jas oleval Alfa 156el jäi salongis silma turvapadja kate kõrvalistuja poolel, mis oli äärest kuidagi kahtlaselt lahtine, viitab sellele, et see on oma tööd juba kunagi järelikult teinud ja lahti käinud. VIN koodi müüja ei soostunud andma, ütles et VIN koodi pealt leiab tema aasta taguse matsu, kus ta tagurdas ühele autole parklas otsa.
Ei tahaks esimese Alfa ostu puhul pange ka astuda, seepärast teengi pikemat uuringut autode ja nende ajaloo kohta, kuna hetkel otseselt ostuga kiiret ka pole, siis uurin veel kuu kaks rahulikult ringi.
Kui aus olla, siis meeldib mulle jällegi 156 Sportwagon rohkem, kui sedaan kerega 156, kuid Spordivaguneid pole jällegist müügil, kui paar uuemat 156t välja jätta, siis tuleb jälle see mängu, et uuema esiots ei meeldi niipalju kui vanema 156 esiots ning hinnaklass oleks kusagil 1500 euro ringis.

Kui nüüd hinnaklass ja rahakoti paksus just 3000 eurost ülespoole ei pürgi ( ja ka sellest võib väheks jääda! ) siis on ikka väga keeruline antud ootustele vastavat autot leida. Üle 10 a vanune eestis olev alfa täidab alljärgnevatest punktidest tavaliselt kas ühe või mitu kohe kindlasti :
* tulnud siia võõrsilt( ka Leedu)
* läbinud oma ajaloos avarii
* on suure läbisõiduga ( häirekella tuleks anda pigem, kui see on väike)
* Leidub erinevaid defekte ( kriimud, mõlgid, ka värvierinevusi )
* raske leida soovitud kombot ( mootor + lisad )
* norimist/tegemist on auto tehnilise seisukorra kõrval

Õigupoolest, on need punktid kõigi odavate kasutatud autode juures reeglina täidetud vähemalt osaliselt.
Seega otsides Eestist haruldust nagu seda on Alfa tuleb reaalsusega silmitsi seista ja sellega ka vaherahu teha. Mingis punktis tuleb odavama hinnaklassi auto puhul teha järeleandmisi nagunii, soovitatavalt lisade ja läbisõidu arvelt, ning vähem tehnika ja kere arvelt.

Ostke autot, mitte selle ajalugu.
Tassige see pädevasse töökotta, kellel on kogemusi antud mudeliga ja saab teada, mis masinaga tegemist on. Olles näinud erinevaid masinaid, siis mina näiteks ei eelsitaks eestis sõitnud autot. Enamus neist täiesti ära roostetanud. 3000€ eest täielikult avariivaba masinat leida on pea võimatu- näiteks teatud hulk autosid saab värviparandusi juba enne esindusse jõudmist.

Avariivabadega on jah keeruline. Vin koodi päring LKFist ei näita suurt midagi. Sinna lähevad ka parkla kriimustused. Hind ei määra ka midagi, kuna esinduses on uus esituli 300, iluvõre 150, pampri värvimine 250 jne ja seda sellepärast, et keegi koksas parklas kogemata ära ja tuledel ja iluvõrel on ainult kõrvad katki, pannakse need siiski uued. Nii juhtus minul, kahju hinnati suur, näilislet oli katki ainult tulepesuri kate, muidu ei pannud midagi tähele. Võta nüüd kinni, mis on avariiline auto. Selle paranduse tõttu ei hakka roostetama midagi. Aga müümisel on keeruline selgitada. Siiski tasub asi teha LKga kuna peidus asju kohe ei näe, aga paberid rikutud.

Fiatil näitab diagnost ära mitukorda on airbagid lahti käinud. Kui ma ei eksi siis kolm korda võib olla bagid lahti löönud ja siis tuleb airbagi aju vahetada. Samas näeb ka Fiatil seda mitu korda on ABS rakendunud. (jutt siis 2002 stilo kohta)

alla 5 aasta vanuse auto puhul on oluline ajalugu
5-10 ajalugu ja seisukord
10-15 aastat seisukord
15+ aastat auto olemasolu (ehk siis enamiku masinate puhul jääb valikusse, kas see auto või midagi muud)

LKF ja ARK päringud annavad küll mingit lisaväärtust aga pigem on asi siiski autos kinni (ka kerimine on "suhteline" teema- kui ma praegu 156-l vahetaks kellad teiste vastu, siis oleks laks 100 tuh maas ja ajalugu rikutud - samas esinduses võetakse välja veel 70 tuh väiksem number)

Täiesti arusaadav, et sellises vanuses autot on raske leida briljantsena ning et kõik lisad oleks olemas. Nahksisu polegi kõige olulisem, sest kuna Alfa Romeo 156 on enamvähem levinud mark ning pakutakse ka varuosadeks, siis saab nahksisu koos uksepolstritega juurde osta, aga see selleks.
Olen vaadanud, et osadel masinatel mis müügis on, on poritiival esitule suhtes sõrme jämedune vahe sees, millest see on? Vaadates jälle teist sama mudelit, sel on kõik poritiiva ja tulevahed minimaalsed.

Selle asja nimi on koostekvaliteet! Või siis on auto midagi nii hirmsat näinud, et on tuled punni ajanud ja vahed väiksed.

Koostekvaliteedist pole juttu- reeglina on põhjuseks suurepärane remonttöö


Katkised kõrvad ja väänatud plekk...