täna avastasin sellise mure - tagaklaasi välistihend on irvakil. mitte korralikult vastu klaasi nagu härrad tehases kunagi mõelnud olid, vaid on väljapoole lahti. praeguste kehvade suusailmadega sajab vesi tihendi vahele, ja ma ei taha mõeldagi, kas ta sealt ka kuhugi edasi voolab. tagasi painutamine ja muu mudimine rahuldavaid tulemusi ei andnud.



mida teha?



ette tänulik. btw, auto on 156 (kuigi selle veidra mure juures see vist väga ei loe, või kuidas ).

TS parandagu kui ma eksin aga

minu mälus on 156 klaasid LIIMITUD ja kummiliist klaasi servas täidab rohkem klaasi ja pleki vahelise tühimiku katteliistu ülesannet. eeltoodule toetudes ei oma antud kummiliistu kuju ja kontaktpinna tihedus lõplikku tähendust auto hermeetiluses.

Tagaklaasi kohta ei tea kindlalt väita, aga esiklaas oli kindlasti 156-el liimitud. Aga ma oletaks et ka tagaklaas on paigaldatud sama tehnoloogiaga.

tegelikult nii roosiline ei ole-> seda, et klaasid on liimitud ei hakka keegi ümber lükkama



hermeetilisuse ja esteetilisuse funktsionaalne disain on seevastu üliharva omavahelises perfektses harmoonias, sellest siis liistud klaaside küljes.



Muidugi on sellel liistul ka natuke funktsionaalsem osa-> nimelt ilma liistudeta mahub klaasi ja kere vahele toekas veekogus, mis talvel tihtipeale lõpetab jääkamakaga klaasi ja pagassi vahel (tulemuseks siis õudne ragin ja krigin sõites ning "veidike raskendatud" pagassiavamine)

156 tagalaegas avanes niigi alati jäärobinaga...

isegi kui tihend oli korralikult määritud...



asi lihtne...

tihendil ei ole veesoonega ühendust ja vesi kogunebki tihendi ja pagassi ühenduskohale... (kalle ei ole piisav selleks et vesi servadesse renni valguks)

sinna ta jäätub ja õnnetus neile kelle tihend ei ole määritud...



asja pluss on suurem vaikus sõites, kuna tuulevihin ei teki sina klaasi ja tagalaeka ühenduskohale... (pikivagudes ta mõistagi pääseb liikuma)



PS! see kummi ja pleki ühenduskoht oli mulle alati mõistatuseks... miks nii...



PS2! ma ei usu et jää klaasi eest jaksaks suruda (tänu kaldele ta siiski valgub ju suures osas sealt ära)... seega on kummiliist siiski peamiselt esteetika kaalutlustel... see liimimine ei ole kuigi puhas ja ilus töö...



lisaks veele koguneks sinna ka palju muud põnevat orgaanilist ja mitteorgaanilist mida automaatpesula ei suuda eraldada täielikult...



ehk ka klaasi nurga kaitseks... et igasugu väikesekaalulised aga selle eest kiirelt liikuvad esemed sealtkaudu omale uut liikumissuunda leides ei haaraks kaasa ka tükki klaasi servast...

yup. tagaklaas paistab pealiskaudse välisvaatluse andmetel samuti liimitud. igaks juhuks küsin siiski üle, kas kellelgi on kogemusi kolmiku tihend, klaas ja liim omavahelisel ühendamisel? et mis liim võiks sobida, kui tahta natuke mäkerdada (loe: teha töid, millest hea õnne korral jõud üle käib )?



kuid, on üks mis kindel, et paanikaosakond jääb seekord avamata ja paremaid, khm, aegu ootama

klaase liimitakse spetsliimiga... välja näeb nagu must silikoon. isegi samasuguses tuubis on. peale määritakse teda ka silikoonipüstoli abil.



aga kus klaasiliimi saab legaalselt, ma ausalt ei tea.

kindel, et kõikides autoklaasidega tegelevates töökodades on teda kastide kaupa...



eksperimenteerimiseks võid ju proovida mõne elastse ja samal ajal ka veidi liimiva materjaliga, näiteks (musta)silikooniga (veekindlaga). elastne peab ta olema, muidu sead muu ümbruskonna ohtu igasugu liikumiste ja paisumiste tõttu. ja VÄGA HEADE liimimisomadustega ta VIST ei pea olema... otseselt ei sõltu sellest ühendusest muud kui silmailu. must värvi kaob ehk kõige paremini ära sinna kohta.



saadavus igas veidigi suuremast ehituspoes 100% olemas ma usun.

tänud.

eks sügisel tuleb suurem aktsioon 'rahulolev tihend on silikoonitatud tihend' ette võtta. siis vaatab seda asja ka.