Peaaegu igat autot on mõtet putitada heasse sõidukorda, kui kere on korralik.

Kui kere on läbi, siis ega see auto suurt rõõmu ei paku- küll kere nagiseb, roostetab, paindub jms hädad.
Sisu elab üle- seda saab korrastada.

Samas kaks masinat osta, millel 1 on hea kerega ja teine varuosadeks, Siis 300€ saada juppe, on minu arvates hea diil. Kui vaid on koht, kus seda hoida Samas jällegi peaks need jupid seal küjes head ja vajalikud olema. 2 rooli ikka autole ei pane.

156-te ei ole mõistlik juppide jaoks osta (jupid ei maksa suurt midagi ja tüüpsed asjad - ukselingid, õõtsad jms- on niikuinii mõlemal purud...) keredetaile müüakse mõistlike numbrite eest ja ega neid massiliselt vaja lähe, salongitükke leiab samuti kõikjalt...

doonorauto omamine on mõistlik vanemate masinate puhul ( ehk siis kui pauk käib ja juppe kuskilt ei saa, siis on vähemalt midagi olemas)

V.a. muidugi juhul, kui oled väikest viisi romula ja müüd lisaks ka juppe (Alfameeste puhul suht haruldane... tavaliselt kipub tagavaranänn vahetama omanikku ikkagi ilma rahata)

Sellisel vanal 156el on tavaliselt kõik varuosad poolpidused st. all veel kuidagi toimib, aga kui demonteerida siis kasutada ei saa. Näiteks uksed ja luugid jäävad seisma, sest tahetakse neid ainult kord aastas ja siis ka värvi järgi. Summutid ka on tavaliselt läbi. Sildade juures ka ei hakka pehmete puksidega õõtsa alla panema. Vedrud on juba roostes kui mitte katki, amordid pehmed. No rattad mis väärt heade rehvidega 100 euri. Jääb alles mootor ja kast mis maksavad kusagil 250 eur. Kui lisada auto transport treilaga kuhugi ja hiljem utiliseerimine siis ostuhinnale lisandub 150 euri. Ma ise pidasin end vähe segaseks, et neid risusid selliste hindadega ostsin kuid täie mõistusega inimene sellise auto eest 200 eurist rohkem ei pakuks. Kõige suurem miinus on Eestis ostetud ja 15 talve soola pluss auklikud teed.

Jäi veel lisamata, auto 1998 a. mudel. Sellel veel trossiga segusiiber st. pidevad probleemid tühikäiguga. Lisaks tuleb veel arvestada oma tööd.

Selge see, et rahalises mõttes on see auto väärtusetu. Aga ta oli pikalt meie pere lemmik ja see talle väärtuse minu silmis annab. Ei olnud plaaniski teda müüa, aga ühel hetkel sai elukaaslasel tema lollitamisest villand ja samal päeval ta meie perest kadus. Terve aja, mis ta meie käes oli, oli vahelduva eduga tühikäik jamanud. Uurisin internetist, uurisin mitmest remonditöökojast, kysisin ka foorumist abi - mitte midagi. Kui ta lõpuks juba päeva peale ristmikel hakkas välja surema, muutus asi juba vastikuks. Yhel päeval, kui Kallim pidi hommikul jalgsi tööle minema, ta murdus, ja nii see auto maja eest kadus.
Endal oli kasarmus selleks ajaks juba plaan valmis küpsenud - kui ta raisk koostööd ei tee, läheb sinna täie pasaga uus mootor vahele ja ongi jutul lõpp.
Nyyd yhelt poolt loodan, et saan veel õigel ajal jaole, et ta koju tagasi tuua, teisalt loodan, et läheme temaga lahku ja saan oma närve mõnd teist alfat oodates natuke puhata...

Selle konkreetse värviga on midagi...ise endal on ka mõte samasugune kunagi uuesti soetada.

Kui rääkida mis teeb ühest 156 piisavalt erilise auto, et seda mõtet taastada oleks siis tekkis küsimus, et mis lisasi üldse 156 tehasepoolt külge poogiti? Olen üritanud netist otsida aga pole midagi leidnud, et kui keegi viitsib veits tutvustada või siis kasvõi mingit linki

no ma ei saa aru kuidas need koik eesti 156 nii raipet on.Mul 3 tykki mida omanud olen,koigil kere rooste vabat olnud,muidugi uks masin oli saksast tulnud ja teine itaaliast aga koige siledam oli eestist uuena ostetud ja 1998 aasta masin.Selle konkreetsega oli muidugi see et sellel mina olin teine omanik ja alguparane omanik oli masinat hasti hoitnud.

esimese polvkonna 156 lisadest raakides,siis valimuselt oli voimalik tehase poolt kulge poogida kuljelaiendid,17 tollised zenderi veljed,madaldus,tagaspoiler, mis naeb välja ülijube. Tehniliselt manuaal kast ja selespeed,Mootorid toomahuga 1,6. 1,8 2,0 ja 2,5
Seest oli voimalik tellida lisasi, 4 tooni Momo nahksisu, esimest istmete soendus,istmetevaheline käetugi,nahast rool ja kaigukang,carbon imitatsiooniga keskkonsool,oranzi taustaga naitikud,rohkem turvpatju,parem helisüsteem+ cd boks.rohkem nagu ei meenu.
Üleüldiselt tuli 156-le Mingiaeg sportlikum pakett mille koondnimi oli alfa romeo 156 distinctive,seal oli enamvahem taispauk lisad peal mis pakkuda olid.Minu Meelest neid pakkuti ainult mootoriga 2,5 v6,ühte sellist isendid ka kunagi omasin.Sellel oli veel küljes raggazoni väljalaske süsteem,ei usu eriti et see tehase oma oli aga kes kurat seda teab enam.

natuke teie praegusest teemast eemale aga kes omab pärnus punast 156, mille ninal paar rooste laiku tekkinud? Üks hall 159 ja 156 on ka silma jäänud linna vahel.

Mida vaadata 159 ostmisel. Päris asjalik jutt tundus.
Selle video võiks isegi 159 teemasse riputada kuidagi, et see oleks alati nähtaval.
AO foorumis on päris hea idee, selline "buyers guide" riputada Alfa mudelite teemade lehele.
Siis ei kiputa üle küsima, et mida vaadata selle ostmisel jne. Rahvas saab lugeda.
Ning kui video on täitsa olemas (tuleb ingk. subtiitrid seal alla panna), siis eriti hea.
https://www.youtube.com/watch?v=CRqghVwPJds

analoogne asi oli ka 156 kohta ... aga hetkel ei suuda leida.

Käisin see nädalavahetus jäärajal oma Alfaga. Videot ja pilte pole kahjuks, aga lühidalt, et 1,5-2h rallimist ja 13.8l@100km keskmine kütusekulu oli muljetavaldav.

Kõik, peale ABS'i sai välja lülitada ning see oli piisav. ABS tõestas end väga hea pidamisega- 80km/h pidurid põhja ja auto pidurdab sirgelt.
Mida tahan välja tuua, on auto suur mass, mis kurvis tugevalt tunda annab, kuid auto oma olemusega sai jäärajal üllatavalt hästi hakkama.

Siin enne oli juttu, kuidas autot taltsutada. Testitud, et stabiilsuskontrolliga, kui auto hakkab käest minema, siis elektroonika sätib auto kiirelt sirgeks ja selle tagajärg oli kogu aeg teelt väljasõit. Sirgel teel aitab muidugi autot otse hoida, aga lauges sisekurvis olles ikkagi käib mõte peast läbi, et kui nüüd libisem ja elektroonika appi tuleb, siis aitab sind sirgelt vastassuunda. Ilma elektroonikata ja kiuslikult provotseerides ei õnnestunud ühtegi piruetti teha- lõpuks sai auto alati end ise sirgeks. Väga piiri peal oli pidevalt- nagu tagavedu. Ilmselt hea rehv oli palju abiks.

Aga eks see on teada, et teadlikult ohu piiril sõites oskadki ise paremini autot kontrollida, kuid maanteel pole sul aega külg ees vastassuunavööndis end teel hoida :D Kurvis võtad veel hoo maha, aga kui lumevaalus olles on vaja pidurit tallata, siis ilmselt elektroonika aitab ikka rohkem kui käsipidur ja hinge kinni hoidmine.

Alfa 159 ja jäärada on siiski fun, soovitan! :)

Hea auto on rsk, ma ülirahul selle omadustega talvel (nüüd, kui käima läheb jälle! :)))))

Üks pilt sellest, kuidas tagasiteel lumesahk lund valele poole viskas:

Kus rajal käisid? ja kas plaanis veel minna?
Kui veel huvilisi, võiks lausa alfade pundiga talverõõme nautima/autot taltsutama minna