Hea näide eile õhtust/ööst. Tulin hilja L-Eestist, Otepää ligidalt, Valgamaa ja Viljandimaa olid sahad välja saatnud, mitte aga soolamasinad. Tee oli lükatud, paar kraadi miinust, väike lumekirme teel ja nii hea oli sõita, st ei olnud autol seda veepilve taga, ega pa*andanud vastusõitjad su klaasi-tulesid täis. Pidamine 5+
Jõuan siis Mõisaküla kanti, kus hakkab see Pärnumaa ja rohkem pola vaja öelda, seal käinud hoopis soolamasinad, mitte aga sahad, kogu sellele lumesupile oli peale väänatud sool, ja siis sõida nende vedelate vagude vahel ja kui jõudsid kellelegi järgi või juhtus suur masin vastu tulema, said kogu selle teel oleva si*a kaela. Normaalne?
Täna hommik, tee Vändrasse, sama lugu- teele oli ainult soola pandud ja milline see siis on, kui öö otsa on vaikselt lund sadanud? Nüüd tagasi tulles oli sahk teel, lükkas seda vedelat plöga teelt minema.
Vändra-Kaisma tee oli muidugi super, seal oli jälle ainult lükatud, mitte soolatud. AGA seal teine mure, sahk sõitis mul ees ja mida ma näen- lund tee äärde valli ei jõua. SEST tee nii kõvel/kumer, auke lohke mühke jne nii täis, et saha terast ulatub maha ainult oma 5%


Ma ise soolatamise tuline vastane, milleks on vaja teha teedele seda pas*a? Kuidas saab sõidetud norras, rootsis, p-soomes? kui on kiilakas, siis pannakse liiva teele ja kriitiliste tõuside peale väikselt killustikku. Mul pole veel olnud lamellidega olukorda, kus ma olen tundnud, et vajan naela.
(põhimõtteline naelavastane
