Polegi pikka aega kirjutanud, lisaks mõningad juhtumised vahepeal. Septembri lõpp/oktoober sai ette võetud Soomes ca 1200 km tripp, kus kiirteedel kohati ilmutas end automaatkastituli. Egas midagi tähele pannudki, ühtäkki näed, et pöörded on kõrgemal, kastituli põleb ning käik on alla vahetatud 4nda peale. Ja ka ära lukustatud 4nda peale, nimelt pidurdades ragistas ja prõmmis tugevalt ehk ei tahtnud 4ndalt ka enam alla vahetada. Restart ja jälle okei, kuni järgmise korrani.
Kohe Eestisse tagasi tulles sai ühel tänaval jalg sirgeks lükatud ja nätaki, mootor hakkas lonkama ning mustas suitsu tagant välja ajama. Natuke jämedamat häält tegi ka. Sai ta siiski kodu ära sõidetud sellisena (ca 10km). Suured tänud Kalvole, kes viitsis õhtul välja tulla ning tegi kindlaks, et 4ndas silindris on midagi mäda. Sai otsustatud siiski puksiiri kasuks, et edasisis kahjustusi vältida, esialgu panustasime pihusti peale. Kuid oh ei, rihmakaanest oli ühe kiva sisse visanud ning rihma üle visanud hamba võrra. Kuna tegu suht pommikindla diisliga, siis pääses ainult nookuri vahetusega. Pihustid said ka kõik ära pestud, uued tihendiseibid külge ja loomulikult uus rihm jälle peale. Ja edasi töristama. Siinkohal täiendaksi Clarksonismi
„You can't be a true petrolhead until you've owned an Alfa Romeo“ – ja Sa pole kunagi tõeline Alfist kui pole rihmapurunemise läbi elanud.
Peale seda kohe ka sügisene nahahooldus tehtud, vaha kahjuks ei jõudnud.
Talve tulekul sai muretsetud 16“ Speedline veljed ja sinna peale Dunlop Icetouch naastud. Harjunud lamelli ja toore jõuga, suudab VDC (ESP) naastuga väga edukalt toimetada. Miinuseks muidugi suurem müra maanteesõidul.
Järgnevalt tuli ette võtta AT kast. Jamad olid tegelikult tagajärgi, põhjus lekkiv salongiradiaator. Novembri alguseks jõudis kohale ka kauaoodatud termostaat (enne termostaadi vahetust +5 kraadiga ka peale 10 km tuli ainult külma õhku) ja kuna ma ise juba liiga valgekraeks muutunud, sai lastud radiaator ja termostaat Kalvo juures ära vahetada.
Rohkema valguse ja disaini jaoks said muretsetud udutuledesse Osram Nightbreaker+ pirnid ja esigabariitidesse Osrami LED’id temperatuuriga 4100K – ehk samat tooni nagu standard Xenonidki. Tulemus selline, nagu taotlus oli – kena soe valge valgus esituledes, mis ka valgustab. (igasugune CoolBlue on OUT mu jaoks, see tee on juba läbitud).
Hetkel sõidab ringi tavalise Alfaga – ehk mootoritulega. Eelmisel aastal vahetatud nukkvõlli anduri jamab. Ehk siis nagu öeldakse, kui tahta odavat ja head, siis tulebki osta odav JA hea. Loodetavasti saab sel nädalal sõita korralikult.
Vahepeal on auto kenasti kõik külmad üle elanud. Ootan, et mingi hommik enam ei käivituks, oleks põhjus uued eelsüüteküünlad muretseda... Aga see talv vist ei juhtu seda.
Mõni talvine pilt kah jutu jätkuks.
Ahjaa, kas kas VDC’d saab ka välja lülitada? ASR nupp kangi juures lükkab välja ainult veojõukontrolli – saad ratta keerlema, kuid kui kässariga kurvi võtad, siis astub VDC ikka vahele ja rikub kõik lõbu ära Kasutamisjuhend räägib ainult ASRi deaktiveerimisest selle lüliti abil.
terv, teager
Pidin :icon_censored: sõitma Notega ja nüüd sain Crosswagoni. 