...self locking front differential, ehk siis limited slip diferentsiaal, torsen tüüpi, "eesrindliku käitumisega":) saadaval esialgu GT-l ja 147-l ...pool kuu nelja

...ah mis mina räägin küll ts pajatab kohe, auu kus sa oled

torsen nagu ei tohiks olla, torseni puhul tekib oht et rattad hakkavad teravalt välja pööratuna vägistama teineteist ja kaapima...



mingi limited slip... LSD nö rahvakeeli... kasutati ka vulvade t5r jms kaherattaveoliste traktorite juures... noh... 4x4 on ikka parem kui LSD pealegi igast LSD teemad mulle ei meeldi... kuigi need 4x4 päris 4 wd on vähe tänapäeval, igast haldez ja viscovuflid pole ikka see...



üks kiftimaid 4wd autosi on ilmselt subaru seal on ikka igast toredaid lukke ja konkse vahel, et saaks seda jõuraasukest teele kanda.

ah mis me siin ikka:

originaalallikas ikka täpseim

Ma olen seda rataste väljapööramisel rapsimise juttu ka kuulnud/lugenud võidusõitjate sektorist. Ilmselt see ongi nii, kuivõrd loogiliselt tuletatuna kasutati esmalt neid torseneid tagasildades kus seda rataste väljapööramise nähtust väga ei esine. Siis võidusõitjad kiidavad näiteks Quaife 'torseneid' Eks need erinevad tootjad teevad arendusi. Minu arusaam torsenimajandusest püsim muidugi suuresti MHK artiklitel kaheksakümnendatel TehnikaTootmise ajakirjas Sealt meenub asja põhimõte - mehhaaniline momendi jagamine kasutades tiguhammasrataste võlusid. Igatahes AR puhul tundub et Q2 puhul kasutatakse Torsen T2 tüüpi http://www.torsen.com/products/T-2.htm ja Q4 puhul keskel T3 http://www.torsen.com/products/T-3.htm Ehk sa ts oskad öelda kas Q4 puhul on ees ja taga tavalised difrid või on seal ka mingi piiratud libisemisega süsteem?

kuukaks võiks tagaratastele kolida

janes wrote:Ehk sa ts oskad öelda kas Q4 puhul on ees ja taga tavalised difrid või on seal ka mingi piiratud libisemisega süsteem?

kui ma nüüd väga ei eksi, siis on kõigi kolme difri puhul tegemist läbi visco lukustatavatega mida siis kiibilt vastavalt vajadusele kontrollitakse, ehk siis libistamine on arvuti töö

siiski arvata võib, et esimesel ja tagumisel on siiski mingi LSD faktor ka endal olemas (on ju ka keskmine mitte 0%-100% nagu 164-l vaid 20%-80% limiteeritud- ikkagi pidev4) kuid arvu ei oska küll hetkel pakkuda

Mu arusaamist mööda ongi point selles, et ei ole viscot. TorsenC on mehhaaniline LSD. See on keskel jagab 65 - 35 (see 80-20 on T1 tüübi puhul, 164 oli keskel visco ja taga torsen) Nüüd sellel uuel q4 ees ja taga on ilmsesti tavalised ning LSD ametit peab ASR, ehk siis kui mõni ratas hakkab läbi libisema pidurdatakse ta lihtsalt maha.

ts sa panid mind masendusest püski tegema praegu



KAS Alfa Romeo 164 Q4 siis on keskel viscokast? see on ju LIBANELIVEDU see on ju fackin seat leon cupra (samas muidugi vulvu kross kantril pidavat haldex olema... irw dziip mai äss)



lohuta ja ütle, et 155 kasutab päris asja ehk torgue sensing tiffert... et rallimaailm ja S1 ur quattro ja siis delta integrale ja siis alfa



mh pliiiiiiiz



PS! turg on ikka imelik asi, paneb autotootjad veidrusi tegema...

janes wrote:Mu arusaamist mööda ongi point selles, et ei ole viscot. TorsenC on mehhaaniline LSD. See on keskel jagab 65 - 35 (see 80-20 on T1 tüübi puhul, 164 oli keskel visco ja taga torsen) Nüüd sellel uuel q4 ees ja taga on ilmsesti tavalised ning LSD ametit peab ASR, ehk siis kui mõni ratas hakkab läbi libisema pidurdatakse ta lihtsalt maha.

nuuh-> q4 jõujaotus ees/taga on 47/53, ülejuhitavuse puhul 60/40, kiirendusel 20/80.

Seega ei saa olla keskdiferentsiaal mehhaniline LSD- min/max jõujaotuse vahe on siiski 40% ning reeglina on see lukustatud (torseni self lock kardetavasti? seda siiski ei suuda) . Ja ei tasu unustada, et tegemist on põikimootoriga (Ma ei tea ühtegi mitte-visco keskdifriga põikimootoriga autot muuseas )

juhul, kui tõesti ASR (teglikult siis VDC) täielikult ülesande üle on võtnud, siis ei ole see "kohutav" mass, mida Q4 pakub kaugeltki mitte õigustatud, pealegi ei ole ma nagu eriti kohanud, et vabalibisemisega ülekannetega autodel mainitaks üldse difrit kui sellist (Q4 juures öeldakse kindlalt ja kategooriliselt kolm tükki ) seega kalduks siiski pigem arvama, et tegu on ikkagi lukustatavate difritega.

E.T. wrote:lohuta ja ütle, et 155 kasutab päris asja ehk torgue sensing tiffert... et rallimaailm ja S1 ur quattro ja siis delta integrale ja siis alfa

päris lohutada ei saa-> 155DTM kasutab küll jah päris asja



aga muidu delta integrale=Ferguson visco=155Q4 sorry

ei saa mina kohe mitte aru mille kuradima pärast see auto nii raske on



ongi nii, et uus q4 kasutab hoopis elektrilisi lukke ning ei mingit viscot:

Questo differenziale ha una caratteristica inedita, quella di trasmettere costantemente - in condizioni normali - più coppia all'asse posteriore (58%) che all'asse anteriore (42%). Il bloccaggio dei differenziali esterni (anteriore e posteriore) viene invece controllato elettronicamente tramite il VDC (controllo elettronico della stabilità Alfa Romeo). Il Torsen C, per generare una coppia maggiore al retrotreno, ricorre ad un gruppo di ingranaggi epicicloidali di differente diametro

Oih, ma küll itaalia keelt ei oska aga lugesin sealt välja et keskel on torsen C (mehhaaniline, norm oludes jagab 58/42). Ees ja taga tavalised difrid, lukustamiseks kasutatakse VDC (läbi libisenud ratast ohjeldatakse piduritega)

ET le pakun lambist, et kui kolm difrit siis on õige nelivedu. Nende Haldexite jms coulplingute võlu ongi ju selles, et võimaldab keskdiferentsiaalist loobuda. 155 ja 164 on täitsa õiged asjad. Keskdiffer on planetaartüüpi ja viskolukuga. Torsen taga ja tavaline ilma lukuta ees

janes wrote: läbi libisenud ratast ohjeldatakse piduritega

Vehicle Dynamic Control ei pidurda mitte ainult ratast vaid ka lukustatab vajadusel mõlemad difrid. Elektrooniline difrilukk on ju sama mis Audidelgi kasutusel. Samuti ei kontrolli see mitte ainult ratta pöörlemist vaid ka kere kallet ning negatiivset ja positiivset G jõudu, reguleerides mitte ainult ABS-i vaid ka ECU tööd sekkudes pedaali ning liblikasolenoidi omavaheliise suhtlusse

Kuulu järgi on Q4 Alfa VDC lähisuguluses Ferrari CST-ga mis juhib ka difrite tööd, F430 puhul näiteks tagasillal ka seatavat ülekandearvu, mängides ühtlasi füüsika piiril



üldiselt väga hea asi kui sellised abilised meeldivad

Kõik õige. Pole neil abilistel äda midagi. Vajadusel saab nad välja lülitada Ma lihtsalt vähe kahtlen 159 puhul esimese ja tagumise difri elektrooniliste lukkude olemasolus. ASRi pakkusin plokkijaks eelkõige sellepärast, et sellele süsteemile piisab üldjuhul ABS anduritest oma töö tegemiseks. VDC tahab lisaks neid andureid millest sa rääkisid. See ASR tüüpi LSD on minu isikliku kogemuse järgi näiteks 147. Talvel ikka väga järsku mäkke ei lähe 'vanaema' peatab poolel teel hoo kinni.