Minu nimi on Tanel ning, kui te lahkesti lubate, kirjutaksin siinkohal paari sõnaga enda mänguasjast.
Alustaksin ehk looma saamislooga. Kui enamasti rõhutakse mingisugusele ürgsele tungile Alfa poole püüelda, või topitakse iga teema algusesse ühe pisut tuntud Briti vanamehe tsitaate, siis minu puhul algas kõik juhusest. Armastan aeg-ajalt teha automüügiportaalides "reha." Lihtsalt paar kriteeriumi sisse lüüa ja sirvida, et mida head kodumaal pakutakse. Veidi rohkem kui aasta jagu päevi tagasi, jäi ühe sellise reha käigus silma Alfa 166. Oli vist hõbedane auto ja heleda sisuga. Aga põhiliselt jäi silm pidama hinnasildil, mis minu mälu järgi oli pisut alla 1000 kohaliku kehtiva. Tundus täielik utoopia, sest oma peas pidasin teda justkui kalliks autoks veel. See pisike seik aga algatas umbes kahe kuu pikkuse "liblikad kõhus ja näpud klaveril" perioodi. Kui oinas ikka võtab pähe, et on vaja, siis pole enam midagi teha. Kuigi passisin päeval ja öösel ka auto24 ridasid, siis tegelikult oli ette teada, et kohapealt 166-te osta ei õnnestu. Päädis see tsirkus sellega, et Mobile.ee sai minu raha ja mina jäin oma pakki ootama. Saksamaa müüja ei olnud just eriti jutukas tegelane. Kui Mobile poisid palusid auto kohta täiendavat infot saata, teatas mees lihtsalt, et "Auto on heas korras, kui ei taha ei pea ostma." Aga ma tahtsin. Mõtlesin, et Fakit, kui tuleb rümp, ju siis pidi nii minema. Seekord aga läks vist enam-vähem viisakalt.
Auto on toodetud aastal 2003 , aga ta on veel vana ninaga. See oli kindel kriteerium, kuigi tema ostuhinna eest oleks vabalt ka tõstetud näoga autosid saanud valida.
Mootor 3.0 ja 162kw. ka see oli kindel kriteerium. Kuigi lugesin mitmest kohast, et ka pisemad südamed on head, siis üldiselt kolmeliitriste omanikud justkui tundusid selliste väidete peale ainult muhelevat. Ma küll pole ise ühegi muu mootoriga 166ga sõitnud, aga usun, et see väike üleolev toon võib täitsa õigustatud olla. On ikka äraütlemata hea pada!
Käike 6 ja lülitama peab ise. Jällegi oli kindel kriteerium,
Sellega justkui kivisse raiutud nõudmiste rida lõpes. ehk, 3,0 , kepikast ja vana nina. Aga kui ma enda tänase auto otsa koperdasin olin tegelikult sekunditega müüdud.
Lisaks eelnevale siis :
10 kõlariga helisüsteem + CD boks
Kliima
klaasist katuseluuk
Telefon
Navi
Püsikas
Vihmasensor
Xenon tuled
17" Zender Siena veljed
ja kirsiks maasikal, mis on jäätisel, mis on koogil...
Punane Momo nahktuba koos punaste vaipadega. Esimesed toolid muidugimõista nuppliiklemise ja ahtriküpsetiga ning sohvri tool ka mäluga.
Tundub päris hästi hoitud auto, kuid tema eelmistest omanikest keegi on olnud hirmus "shadowline" fänn. Kõik mis särab oli spreiga mustaks tuisatud. Ja mitte üldse ilusti, vaid enamvähem kaetud ja tükid värvitud auto küljes paljude jooksmistega. Minuni jõudes see must juba koorus kohati, sest õnneks polnud Günther raatsinud pindu karestada. Tänaseks olen puhtaks nokkinud esivõre, katuse kroomliistud ja ukselingid. Teha on veel pidurisadulad, veljed, summuti otsad ja peeglid. Kuigi peeglitel vist ei hakka kerevärvi taastama, sest nad mulle mustana isegi meeldivad. Lihtsalt tuleks viisakalt üle värvida. Eriti äge oli see väike antennijupp katusel, mille lugupeetud Itleritemaa elanik oli tuisanud tumeroosaks. Too nägi välja nagu koerapeenis keset katust. Lisaks siis üliägedad Kenwood kleepsud külgedel. Terve aja, mis auto Eesti poole rändas palvetasin omaette, et need oleks vaid kirjad ja toast ei vaataks vastu mingi überäge tuuningmakk ja puruks lõigatud mütsiriiul. Läks õnneks, ning ühe pläriseva woofri parandamiseks oli vaja vaid pistik elemendi serva külge tagasi kinnitada, ning originaal süsteem mängib väga mudehalt. Ta küll ei löö foori taga seistes teed ületavatel tädidel pükse jalast minema, aga täitsa mõnusa tummise bassi annab välja ja kõrged on ka kena heliga - mulle enam kui piisav.
Kuna kõnealune auto ei ole väliselt kaugeltki valmis, ei ole ma teda ka väga pildistanud. Aga et ilma piltideta teema on suhteliselt väärtusetu, lisan paar õnnetut klikki, mis küll on tehtud enne, kui liistud ja lingid värvist puhtaks said.
Täname lugemast ja järgmise korrani
aga see muu töö seal juures on paras katsumus 
