jep... kliima on kogu aeg järel. A mõtlen, et kas ikka päris kogu aeg on vaja unnata niiviisi... ses mõttes, et linnavahel mootor soe on, siis esimeses astmes undab pea kogu aeg ning vahepeal lükkab ka kõvemini undama, st teise astmesse. Olgu ära märgitud, et kahepoolesel on kaks venti ja mõlemad undavad Nagu lennukiga sõida kogu aeg

vedruseib wrote:Mul on mingi sarnane teema... kui linnavahel palju juristada või ummikus istuda või parklas seistes käiata, siis läheb päris kuumaks ja korra on ka üle keetnud. Termostaat pole küll kõige parem, kuid katsetasin ja avaneb küll. Termostaadil ehk üks viga, et kinnises asendis ei pea kõige paremini ja maanteel masin jahtub jälle suht koht maha. Linna vahel samas mõlemad vendid undavad nii et jube.
Üks tuttav pakkus, et radikas kuskilt umbes, et seistes jahutab halvasti. Või võib probleem olla ikkagi termostaadis? On veel miskit, millest võiks selline kõikumine oleneda?

Väga tuttav probleem.... lõppes nädal tagasi radika vahetusega. Algas see jama minu autol 2006 suve alguses.. ära sai vahetatud termostaat. Järelduse tegin sellest, et mootor ei läinud enam korralikult soojaks.. Siis tuli suvi ja ei jahutanud korralikult.. selgus, et ventika üks releedest oli läbi. Eelmine suvi .. linnas.. kippus ikka väga kuumaks minema ja vahel jälle maanteel läks temp liiga madalaks. Harjumuspäraselt on temp olnud minu autol kusagil 70 ja 90 vahel. Ja nüüd siis lõpuks lahendus.. radikas oli täiesti umbes olnud. Praegu pole veel korralikult testida saanud, et mis teeb.. aga seda märkasin või tundus mulle, et mootor läheb nagu natuke kiiremini soojaks.. ja temp püsib praegu jälle ilusti 70 ja 90 vahel. Soovitan siis korra radikas üle kontrollida.. äkki sama jama

Kui juba jahutuse peale teema läks, siis kas 156 v6-l peavad ventikad koos töötama? ja ühel kiirusel?

Minu omal töötasid koos, aga tegelt originaalis töötavad eraldi.

St algul üks ja reostaadiga (kiirem-aeglasem), vastavalt temperatuurile. Vajadusel, nt linnas suvel ja kont järel, siis laksavad mõlemad. Ja ka jahedate ilmadega, kui kliima järel, siis ka ketrab aind üks.



Mul polnud aga reostaate vahel ja kui kliima vajas jahutamist, tõmbas kohe mõlemad tööle. Kui käsipidurit peal ei oleks, siis veaks vendikatega auto vist kohapealt minema

Tamps wrote:

vedruseib wrote: minu autol kusagil 70 ja 90 vahel. Ja nüüd siis lõpuks lahendus.. radikas oli täiesti umbes olnud. Praegu pole veel korralikult testida saanud, et mis teeb.. aga seda märkasin või tundus mulle, et mootor läheb nagu natuke kiiremini soojaks.. ja temp püsib praegu jälle ilusti 70 ja 90 vahel. Soovitan siis korra radikas üle kontrollida.. äkki sama jama

veokate juures olen kokkupuutunud samaga,

sisemisi ummistusi pole juba aastaid kohanud

küll aga radikad ummistuvad väliselt

kõisugu jama satub jahutusribide vahele ja ette

suruõhk jasurvepesu on hea ravim

Tõsilugu, eelmine suvi sai mõne mehe intercoolereid mul hoovi peal suruõhu ja survepesuga "järgi aidatud". täitsa masendavalt palju sodi tuleb sealt vahelt välja.

inz164 wrote:küll aga radikad ummistuvad väliselt
kõisugu jama satub jahutusribide vahele ja ette
suruõhk jasurvepesu on hea ravim

No ma reserveerisin suvel terve päeva radika puhastamisele .. sai siis teda leotatud igasuguste erinevate vahenditega ja jälle survepesuriga pestud, aga ei muttigi. Ilmselt oli ikka juba nii kõvasti ja tihkelt mingit jama täis, et isegi veduripuhastusvahend ei leotanud seda sodi enam lahti.

no on neid survekaid ka mis suudavad kuuma vett pursata

see annab eduks suurema lootuse



tõsi, ta peseb ka igasuguse rasva/õli maha ja on lootust väikse korrosioonilaine märkamiseks pestud detailidel





ettevaatust elektriosaga alati kui survekast paugutate !!!

PS! survekat kasuta vaid täiesti jahtunud auto puhul !!!

Tamps wrote:No ma reserveerisin suvel terve päeva radika puhastamisele .. sai siis teda leotatud igasuguste erinevate vahenditega ja jälle survepesuriga pestud, aga ei muttigi. Ilmselt oli ikka juba nii kõvasti ja tihkelt mingit jama täis, et isegi veduripuhastusvahend ei leotanud seda sodi enam lahti.

kas jutt käib seest puhastamisest

eip

välisest pesust



sisu peaks saama äädikaga puhastada... nagu kohvikeetjal vms seadmel katlakivist

procceduuride ajaks võiks demonteerida...

E.T. wrote:eip
välisest pesust

sisu peaks saama äädikaga puhastada... nagu kohvikeetjal vms seadmel katlakivist
procceduuride ajaks võiks demonteerida...

parem seda mitte teha

päras ummistab see lahti tulnud soga

veel hullemini

kogemused omast käest



jahut vedelik peab õige olema

aga mitte mingi vesilahus

Välisest pesust käis jutt ja jahtusvedelik ikka punane, nagu Alfal olema peab ja TRKs pandud .. rohkem ei oska midagi kommenteerida

icc, see kohvikeetja teema oli tegelikkuses mõledud msta huumoriga

Matildal on taas sõidurõõm!

Töö kiire ja korralik. Teisipäeval sain tänaseks aja veepumba vahetuseks. Hommikul auto töökotta, õhtul tagasi.

No ma kasutan punast... niipalju, kui voolikuid jmt nodi on lahti kakutud, siis pole erilist märki setetest küll näha. Muidugi radikat nüüd otse pesnud küll pole (ei väliselt ega ka seespidiselt) ja ausalt öelda ei kujutagi ette, kuidas on võimalik kahepoolesel radiaatorit leotada ilma, et seda maha ei võta. Veel küsimus, et keegi siin kuskil mainis, et sel punasel jahutusvedelikul pidavat hea omadus olema, et ei lase setteid tekkida. Ei tea, kas aitab neist olemasolevatest setetest ka vabaneda???



Siin eelpool postitatud jutule lisaks... minu kahepoolese vendid käivad küll üheaegselt. Kliima järel, siis on eriti aktiivsed. Reostaadid on kontrollitud ja korras. Kui ma õigesti mäletan, siis reostaatide lahti ühendamisel hakkasid vendid ainult teises astmes undama, st reostaadid peaks reguleerima ventilaatorite tööintensiivsust.

Aga lennuk on tõepoolest ja ka mina tänan jumalat, et kässar toimib.