viscomuhv on viscomuhv

torsen on torsen

haldex on haldex



viscomatic on aga kõige kõige kõige täpsem ja põnevam neliveosüsteem üldse... tõsi küll remont ja veaotsing on veel huvitavamad



ehk siis kui subaru tegelikult lukustab visco ära 47/53 peale nt siis liigub alati auto etteaimatavalt

kõrgeltkiidetud torsen on efektiivsem kuid... seal on olemas viivitus kruvimismomendi näol. seda tihtipeale ennetatakse-> suunatakse lisaks ka pidurimeetorit kasutades (et saada parem 20-80 ülekanne)

haldex... noh jah... on kah midagi



164 Viscomatic võimaldab hetkega suunata veojõu 0-100-0 esi ja tagasilla vahel ning seda juba hetk enne veojõu tekkimist/suunamise vajadust (kuna auto kaldub, kiirendab hetk peale seda, kui on vajutatud gaasi või keeratud rooli, vahetatud käiku vms)



põhimõttelised erinevused siis käitumises kiires kurvis:

fikseeritud ülekanne (viscomuhv vms)-> tead täpselt kuhu ja mismoodi auto liigub

haldex (vms mis tegelikult ei jaota vaid pidurdab)-> kui mustlaseide kaasa võtad, siis tema oskab öelda, mis veoline auto hetkel on või kui palju on võimalik mootori võimsusest ka maha panna

Torsen-> auto liikumine on prognoositav

Viscomatic-> auto liigub nii optimaalselt kui võimalik



P.S. kuna Sa ühe q4-ga Raplas ringitasid, siis peaks Sul ju enda endise autoga Viscomatic'u ja Torseni 1:1 emotsionaalne võrdlus olemas olema



P.P.S. AlfaBoxeri projekt on põnev ja kui üle ei pingutata siis ka väga tulemuslik... kasutegur on autode juures täiesti kasutu termin BTW (bensiinimootor kasutab kohutava hulga soojust lihtsalt ilma kütmiseks niikuinii)



joonealuse märkusena-> Boxerist on parem ise ehitada 150bhp töötav turbo, kui 250bhp, mis esimesel käivitumisel puruneb



KAHE joone alusena-> Jah... kahjuks kasutavad vist kõik neliveolised juba optimeerimiseks pidureid... (Audi kaasaarvatud)

Tõsi on, et Torsen kasutab vähem, kui kõiksugu teised (subaru nt minu teadmist pidi ei kasuta üldse-> seal on visco ise lukus juba, alles libisemisel hakkab kolistama) aga...



... see ei ole tingitud mitte vajadusest vaid "TURVALISUSEST" [loe:kuna inimesed enam sõita ei oska:] ehk siis paratamatult lagistavad ja kolistavad TC/ESP/VDC ja igast muud koledad kolmetähelised lühendid vastavalt vajadusele ning sekkuvad sellega veoskeemi normaalsesse töösse



EDIT: vanad head ajad

huvitav, kohe välja tulev SAABi nelivedune 9-3 on väidetavalt kah mingi haldexiga (kusagilt jäi kõrvu 6-s põlvkond.. aga võin eksida), aga täna loetud arvustuse põhjal käitub eelpool kirjutet 164 Viscomaticu moodi. Jagab ette-taha jõudu ja vajadusel ka paremale vasakule, taga on LSD ja vajadusel saab kohalt spurtides ka kohe jõu taha viidud ilma, et esirattad peaks eelnevalt natuke tühja käinud...

OLULINE vahe on kas jagamisel kasutatakse pidureid nagu tänapäeval kombeks

või vedelikku, nagu viscomaticul kombeks



XWD aga KASUTAB AKTIIVDIFRIT mitte ainult keskel nagu paljud teised VAID lisaks MÕLEMAS SILLAS



see on nüüd tõesti ülim... ts@nüüd hakkab skeemi otsima...



ehk siis teoreetiliselt peaks olema tegemist vedeliksüsteemiga, kus lisaks keskmisele käsutatakse elektrooniliselt ka esimest ning tagumist difrit vedeliku kaasabil... või siis difrit ennast reguleerides (mitte pidureid kasutades)



Q4 omas btw tagasillas vaid tavalist torsenit



EDIT: XWD




NAISSSSS Q4 on enamvähem lahendus nüüdsest peale (mis ei tee seda muidugi vähemtähtsaks või heaks) ajad muutuvad ju

saabiklubi juhatus käib alfafoorumis oma margi kohta õppeloenguid kuulamas



see on ülim tase



praeguse seisuga on ülekaalukalt kõige targemate liikmetega foorum alfafoorum



ja kõige pädevama 4veoga poeskäimise auto SAAB



aamen



____

peale aamenit

oudi jah solkis oma vedu mitmel korral... ikka, et loll ka tunneks ennast kindlalt rooli taga... vanakooli masinatel sai ikka nupust lukustada diffreid jms lõbu omale lubada!

Noh, pole ju Saabil seni nelivedu olnud, seega pole ka oma foorumist kelleltki väga küsida.. Et omal ei ole nelivedu, siis pole ka viitsind uurida väga. Kui inimesed lahkelt jutustavad, siis miks ka mitte.. Ja noh, see nelivedu oli enne juba teemaks siin, ma solkisin jälle oma Saabijutuga ära asja..



A huvitav kas nad neliveo puhul oma ReAxise ka alles jätsid, ehk siis 4 ratta pööramise... seda peaks kohe uurima...

E.T. wrote:saabiklubi juhatus käib alfafoorumis oma margi kohta õppeloenguid kuulamas

see on ülim tase

oh ei seda küll mitte, et siin midagi rikkuda saab eriti veel Saab'i temaatikaga



aga jah-> peale haldexi mustamist kulus see materjal marjaks ära



P.S. kui kedagi huvitab, siis GM päälikud on XWD-st nii leilis, et kõik kontserni 4x4 europäritolu sõiduautod hakkavad Saab'i range heakskiiduga tulema (ehk siis sama skeem-> tõenäoliselt ei saa küll kõik omale mõlemasse silda eLSD'd aga... siiski )



P.P.S. kui kedagi veel GM-i 4x4 huvitab, siis näiteks vectra ja calibra sõitsivad kah viscomatic'uga (tõsi küll palju algelisemaga, kui steyr-puch'i poolt loodud q4 oma)

vectra oma ei olnud kuigi tore ja töökindel

elus testitud etapp (sõbral oli 4x4 vectra)



ja calibra (mis on läbi ajaloo 1 kenama kujustusega opeleid) oli ju vectra põhjale ehitatud.







nu aga täielikku offtoppi lisades

peale seda kui arbuusid veeresid 10 aastat 4veolistena hakkas audi tegema 4vedu



quattromarketing oli jõulisem



lühike tsitaat saksa unistustest:



August Horch, kes sündis 20.10.1868 Winningenis Moselis ja suri 03.02.1951 Münchbergis, õppis inseneriks Mittwaldis ja töötas pikalt mootoriehituses, enne kui siirdus Karl Benzi firmasse Mannheimis. Horch oli innovatiivne ja innukas insener, kes üritas viia omad, uudsed nägemused rakendamiseni Benzi autotoodangus. üks nendest hulludest ideedest oli nelivedu. Benz ei innustunud uutest mõtetest ja see vast oligi põhisüü, miks August Horch firma omapäi jättis ning isikliku tehase asutas.

///

Audi ajaloo suurim verstapost on 29.06.1932. Siis ühinesid Audi, Horch, DKW ja Wandereri Autotööstus ning moodustasid Auto Union AG, võttes tunnuseks neli üksteisega seotud rõngast, mis igaüks sümboliseerisid ühte ühinenud firmadest.

///



PEALE SÕDA

Esimesed jutud uuesti, nullist alustamisest toimusid tegelikult juba 1945 aastal. Siis oli selge, et igal juhul ei saaks uue firma autode tootmist alustada kohe, sest peaaegu kõik allesjäänud tehased olid Venemaa võimualusel alal. Vana firma püsis elus sõja lõpuaastateni varustades juba turul olevaid autosid varuosadega; eriti DKW puiseid mudeleid, mida Saksas oli umbes 60 000 tükki.

///

01.01.1958 ostis Daimler Benz ära 88% Auto Unioni aktsiatest. Järgmise kaheksa aasta jooksul, kuni aastani 1964, oli Auto Union põhimõtteliselt Mercedese omand.

///

Volkswagen ostis 50,3% Auto Unionist aastal 1964 (ja ülejäänud aktsiad 1966 aastal)

///

1977 - Esimene Avant meenutas Saabi Combi Coupe'd olles siis esimene "viieukseline" Audi.

///

Audi Quattro alustas Audi quattro-programmi. See mudel esitleti üldsusele 1980 aasta Genfi autonäitusel ja sai kõvasti tähelepanu. See oli esimene tõeline sportauto. Nimi quattro (itaalia keeles neli) tähendas otsemuidugi nelivedu. Eelmine nelivedune sportauto oli Jensen, mis ei saavutanud kunagi suurt kaubanduslikku edu. Audigi idee suhtes oldi alguses skeptilised kuna paljud ei suutnud näha neliveo toodavat lisaväärtust. Kuid nagu räägitakse, et Saksa insener kord öelnud; "kui ratas ei vea, siis ta pidurdab."



Et näidata maailmale neliveo ülivõimsust võrreldes kaherattaveoga, tegi Audi Quattrost ralliversiooni ja osales sellega ralli MMil. Edu oli algusest peale hämmastav. Nelivedu lõi läbi kiiresti ja muudel tiimidel ei jäänud muud üle kui ka enda mudelivalikusse nelivedused masinad võtta.





Kokkuvõte:

aega läks aga asja sai.

kahju et õigest quattrost aina vähem alles jääb ...





____



Subaru muide võistles kõigepealt Legacy-ga maailmatasemel rallidel... meilgi on vahel veel vanu turbolegaceyd müügis. ohutu, suisa inetu kujustusega, aga neetult kiire auto!

hiljem võeti kasutusele impreza...

ja kuna impreza alus sai hea, siis ehitati mootorsae ja koera vedamiseks samale põhjale forester

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=18292914

Homsel Tallinna linnavalitsuse istungil on kavas saata linnavolikogule kinnitamiseks otsuse eelnõu, mis keelustaks naastrehvide kasutamise Eestis.

Ja mis nad tahavad nüüd väita, et kui nad naastrehvid ära keelavad siis saavad nad teed korda. Seda juttu ei tahaks kohe üldse uskuda. Ja mis ajast poola on eesti lähiriik(leidsid ka eeskuju).

hujoobin wrote:http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=18292914
Homsel Tallinna linnavalitsuse istungil on kavas saata linnavolikogule kinnitamiseks otsuse eelnõu, mis keelustaks naastrehvide kasutamise Eestis.
Ja mis nad tahavad nüüd väita, et kui nad naastrehvid ära keelavad siis saavad nad teed korda. Seda juttu ei tahaks kohe üldse uskuda. Ja mis ajast poola on eesti lähiriik(leidsid ka eeskuju).

see oleks ju tore

kes s6ita ei oska

seda naelad ka ei aita



mina olen rahul

WTF



Tallinna linnavalitsuse istungil on kavas saata linnavolikogule kinnitamiseks otsuse eelnõu, mis keelustaks naastrehvide kasutamise Eestis.



keskikud on puhta hulluks läinud????



mis kuradi ajast võtab Tallinna linnavalitsus vastu eestit puudutavaid otsuseid????



BTW-> olles kolm talve vahelduva eduga teel lamellidega (kuna 155 on naeltega siis seaasta natuke vähem, kui eelmine) julgeks väita, et tegelikult võiks küll naelad ära keelata



mitte, et teed korda saaksid vaid meie võimetute tee-ehitajate praak jääks vähemalt natuke kauemaks korda

No aga see on ju delfi laboratooriumi üllitis.. Päevalehes oli tunduvalt paremini see asi kirjeldatud, kuigi pealkiri oli peaaegu sama idiootne.. Peaks pulli pärast homme bns-ist üle vaatama, kui palju siis puusse pandi algse tekstiga võrreldes...

Ma saan aru sellest, et linnas ei ole naastrehve vaja, aga kui sa pead sõitma ka maal kruusateedel kus talv otsa on ühtlane jää siis on neid ikka vaja küll.

tsiteerides klassikuid (Raido Rüütel ehk oli?):



"Egas naastrehv veel talvest suve tee! Mõistust on ikka vaja!"



ts@sõidab igatsugustel teedel aastaga maha 30+kkm (kaasa arvatud kõige kehvema kliima ja olematu hooldusega Rapla linnas-> lamellidega hommikuse kiilasjääga kaetud teest paremat äratust ei ole)

Kasutan vaid naastrehve - maanteel ja linnas pole vahet aga maale sõites on valma - seal kipuvad isegi liinibussid teelt välja sõitma

...

17 aastat tagasi oma juhistaazi algusaastatel sõideti aastaläbi rehvidega... ka mina, sõiduoskusi oli vähe... raha oli veel vähem või polnud üldse ja sai nii kiilasjääl kui paksus lumes hakkama ilma teeltväljasõitude ja avariideta tagaveolise 15 vana tehniliselt mitte just liigselt korras LAADAGA, mille all olid rehvid millesarnastega ma täna ei sõidaks isegi suvel enam.



seega



why care, kaasaegne lamellrehv on kordi paremate omadustega





ja lugege TS tsiteeritud raide mõttetera!