Minu idealistlik-hipi arusaam on, et ükski hea sooviga ja hästi tehtud asi ei saa olla "mõtetu". Eriti eilne. Nagu ma ka oma eilses, vahkvihast nõretavas postituses nimetasin, et mõnda värdjat ei paranda miski, ka see, kui ta kogemata oma seeni korjavale emale prügikoorma pähe kallutaks. Siiski oli aktsioon V Ä G A mõttekas, kuna:
a) korjatud sai ilgem kogus prügi, mida KKI kaardistaks ja korjaks kokku 28 eooni. Ja siin pole mõtet süüdistada konkreetset valitsust või säädust. See sitt on seal osaliselt juba mitukümmend aastat. Klaaspudelite disaini järgi võttes.
b) 45 000 inimest kindlasti ei vii prügi metsa, usun, et teine 45 000 ei saanud asjaolude tõttu aktsioonis osaleda. Nende kõigi tuttavad ja pered on peale seda üritust palju teadlikumad tõelisest mastaabist, mis looduses vedeleb (ehk, et keegi ei saa enda südametunnistust enam vaigistada, et "mis see üks kott ikka teeb"). Veel mitusada tuhat saavad meedia kaudu teada, mis tehti ja mis põhjusel ja mis toimub. Tõde tõuseb, vale vajub. Minimeerime reostajate arvu. Väike hulk jääb ikka, kellel on ajukahjustus või kelle jaoks pole see kodumaa.
c) nagu blogosfäärist leida, on kajastus megasuur. Vaadates kasvõi eilset blog.tr.ee TOP'i. Vist kõik postitused olid sel teemal.
d) Samuti meediast läbi kajanud kommentaar, et prügi metsaviimise eest on nüüdsest palju suurem tõenäosus tappa saada.

Kogukondlik omakohus oleks armas.
e) Pay it forward - ka teised näevad, et see hea on.. näiteks Leedu. BBC's oli kajastus.
Ei, ma ei olnud üks korraldajatest

Lihtsalt kuidagi liiga palju skeptikuid ilmus kohe välja, kes hakkasid asja neg. varjundiga nägema. Sry MorzokMan
