juhtimisvõtete puhul ekstreemoludes- kui oled külglibisemises ja pidurit vajutad, siis lõpeb see alati ühtmoodi (auto läheb sinna, kus füüsika kutsub)

Nelikveolise puhul külglibisemises kõvasti gaasi andes saad sõltuvalt skeemist kas auto otse või spinni. Tagaveolist on kõige lihtsam kontrollida

Ehk siis esi-, taga- ja nelikveoliste peamine erinevus talvel:
tagaveolist on kõige lihtsam lasta külglibisemisse ja sealt tagasi tuua, kuid lumme kinni jääb kõige kiiremini, lumest väljasaamine eeldab natuke jõudu
esiveolist külglibisemisse lasta on keerulisem (vajab tavaliselt natuke pingutamist) ning selle väljatoomine on natuke raskem, lumes jõuab tagaveolisest natuke kaugemale, lumest väljasaamine eeldab nikerdamist (lauajupid, labidas jms)
nelikveolist on külglibisemisse lasta väga keeruline (tavaliselt vajab tõsist pingutust), kuid maanteel tagasi toomine vajab tõsist sõiduoskust ja külma närvi. Lumes jõuab aga see eest nii kaugele, et teise veovalemiga masinaid jäävad kaugele kaugele maha (ja siis on tavaliselt põhja peal kinni ja üksinda seda sealt enam välja ei saa

Kokkuvõtteks- hoolimata autost tasub jälgida teeolusid ning arvestada, et füüsika kehtib kõigile ühtmoodi

P.S. libeda teega on teinekord "tore" vaadata C4-sid, mis tuiskavad maanteel mööda ja mõne km pärast on mõne kurvi otse sõitnud (ja muidugi absoluutne lemmik oli üks kodanik, kes kirus Imprezat maa põhja- enne sõitis 4x4 C5 ja lamellidega mitu aastat "jummala profilt- auto oli kogu aeg tee peal kordagi külglibisemisse ei läinud jne" ja siis keeras esimese paari km-ga naastudega esimese põlve Impreza kraavi... loomulikult on auto süüdi, kui füüsikast midagi ei jaga ja elektroonika korrigeerib kõik juhtimisvead)

See on jah tüüpiline, et esimese libisemise peale tallatakse ehmatusega pidurit või lastakse järsult gaas maha (mis vedava silla mõttes oleks nagu piduri tallamine) ja siis ongi käest läinud.

Esisillaga pigem on vastassuunda langemine sisekurvis olles, kui lihtsalt esirattad hakkavad libisema (alajuhitavus). Ega siis muud, kui peab maanteekiirusel mootoril väga palju jõudu olema, et uuesti oma ritta tagasi saada (sisekurvi) või siis- kui aega ja närvikava on- õrnalt kässarit, et külg veidi libisema saada ja jällegi pedaal põrandasse, et oma ritta tagasi saada. Ja siis jällegi vaja hoida auto jätkuvalt oma reas Või siis, kui aega palju ja autosid pole, sidur alla ja ootad, kuni rehvid oma töö ära teevad...

Neliveolisega ma ei oskaks vist eriti midagi teha peale gaasi andmise või siduri vajutamise. Tagasild on kuidagi kõige loomulikum libedaga Kuigi linnavahel on esisild lihtsam liigelda.

Käsipiduri kasutamine libedal teel juhitavuse kaotanud auto korrigeerimiseks kuulub väga julgete ja VÄGA oskuslike juhtide arsenali või siis viimsete hädaabinõude hulka.
Olen libedarajal puht huvi ja funi mõttes proovinud ja see kiirus millega auto viimsegi juhitavuse kaotab on hirmuäratavalt kiire. Mina seda kangi ei näpi, kui häda käes
Muide oma elu ainsa avarii retsept kunagi oli selline: lumevaba maantee, kiirus enne paremale kõrvalteele pööramist maha, teine käik sisse ja rattad pöördeks välja. Niikui rattad lükkamata lumisele kõrvalteele puutusid oli nagu kelguga maantekraavis
Olin too aeg aasta juhilube omanud ja kogemusi olgem ausad mitte sittagi Auto oli esiveoline Peugeot 307.

Edit: Delfit lugedes jääb mulje nagu me oleks mõni lõuna või vähemalt kesk-euroopa riik ,kes lund korra aastas rõveda tormi korras kohtab. Lumeblogi, tuisublogi, tormiblogi, wtf nagu? Täiesti tavaline talveilm on väljas.

albertini wrote:Käsipiduri kasutamine libedal teel juhitavuse kaotanud auto korrigeerimiseks kuulub väga julgete ja VÄGA oskuslike juhtide arsenali või siis viimsete hädaabinõude hulka.
...

Kahjuks on enamus kriitilise piiri peal toimuvaid muudatusi oskuslike juhtide pärusmaa. Ma oma 159't provotseerin linnas päris palju ning pean tõdema, et lauges kurvis libiseva autoga saab elektroonika minust paremini jagu. Ise ma ju 3-4 ratast erinevalt ei pidurda. Stabiilsuskontroll on ikka üks kuradi hea asi

Kas ma ise maanteekiirusel kässarit tõmbaks? Tõesti, viimne hädanõu vast. Ilmselt esimene reaktsioon oleks kas jätta gaasipedaal asendisse, kus see oli või vajutada sidurit ja loota heale õnnele. Kässarit kasutan linnakiirusel, et järsemaid pöördeid korrigeerida veidi- häästi natukene, et mitte külge ees sõita, aga et alajuhitavust kompenseerida :p

albertini wrote: ...
Edit: Delfit lugedes jääb mulje nagu me oleks mõni lõuna või vähemalt kesk-euroopa riik ,kes lund korra aastas rõveda tormi korras kohtab. Lumeblogi, tuisublogi, tormiblogi, wtf nagu? Täiesti tavaline talveilm on väljas.

Ma imestan igal aastal selle üle Lumi ja jää vajavad teist mõtlemist, aga et selline häda kõigil käes, on minu jaoks üllatus. Samas on ka päris mitmed ringteele pealesõidud ja ristmikud libedad. Isegi naastrehvidega läheb veidi aega, enne, kui masin minekut teeb. Aga et sõita 30km/h, endal järgmine auto 500m eespool, jääb küsimuseks minu jaoks alatiseks.

See stabiilsuskontroll on hea asi aga esiveoline tööauto on küll talvel ikka vägagi alajuhitav, läksin 20km/h-30km/h kiirusega kurvi ning auto ei allu üldse rooli keeramisele vaid läheb otse, ei olnud jääd all vaid selline ärasõidetud lumi ja lumepudru. Sellisel juhul aitab ainult kässariga auto korrigeerimine, et saaks külje ette ja siis sirgeks keerata aga stabiilsuskontrolliga seda teha ei saa, sest hakkab külge ette saades rattaid pidurdama ning sellest korrigeerimisest ei tule väiksema kiiruse juures midagi välja.

IMHO:
elektroonika pluss-> jäisel teel on oluliselt rahulikum sõita (nagu öeldud- ise nelja ratast eraldi ei kontrolli)

elektroonika miinus-> väikestel kiirusel toimetamine (kunagi otsustas ESP 4x4 kaubiku ringi peal vaaludes peaaegu seisma jätta, kuna selle arvates hakkas taevas kohe kohe alla kukkuma), äkilisemad sõiduvõtted on välistatud (sh sissekujunenud reaktsioonid ohtlikes olukordades), arusaamatu käitumine mõnede mudelite puhul (kunagi oli ühe autoga kogemus, kus metsa vahelt välja sõites oli vasakul teepoolel tõsisem lumevall ning seda läbides otsustas auto hakata paremat esiratast pidurdama... hea et auto teele jäi)

ja suurim miinus-> elektroonikat täis topitud rasked autod juhtidega, kes arvavad, et nad oskavad sõita ja füüsikareeglid ei kehti

ja talisõidukite osas meenus, et kohtasin paar päeva tagasi linnas üpris uut carrera4 tähisega autot (da fak ?)

ts wrote:...
ja talisõidukite osas meenus, et kohtasin paar päeva tagasi linnas üpris uut carrera4 tähisega autot (da fak ?)

BMW foorumis oli üks tüüp, kes mõned aastad tagasi ühes talve teemas kiitis, et madala ninaga Carrera on kerge lumega asendamatu sahk! Ja et ega 4vedu ka paha tee sellisel juhul. Kiitis, et kõik rehvid on head selle auto all

Oli paar päeva tagasi taas au sõita p85d masinaga, täna uue bmw 320d ja lõpetuseks enda vana oopeliga. Kõigil on all lamellid. ja nii uskumatult erinev käitumine, mida rohkem autosid proovin, seda enam tekib küsimus, miks üldse vaieldakse lamell vs naast jne. Iga auto all käitub "sama" (tinglikult sama rehv) erinevalt. Tesla oma 4veoga ja sigalaia lamelliga- uskumatu pidamine, no ei usu kui ei sõida. Läksime parklasse, kus säras vastu ilus hall jää, no krt stardib, aind värinat on tunda, st masinal käib hull sebimine, et jagada kuidagi jõudu. Kiirendusest lumisel teel ei räägigi, igal peremasinal läheb eest ära, isegi kui peremasin oleks kõrval nn suvistel tingimustel, sama pidurdamisega. Miskuradimoodi??? Teiseks asetaks oopeli, ringtee, kus sõitsin kõigiga- tulen ringteelt välja, vajutan, lähen, natuke viskab saba, kuna hoian vahest fun-faktori pärast abilisi väljas. Pidurdamine ok. Ja täielik pomm tuli bemmist. Uskumatu, ilma abilisteta ja lamelliga polegi võimalik sõita, nii kui natuke varbaga puutusin, tagaots kohe sõitis, ringteele ei tohtinud hooga minna, alguses läks otse ja siis äkki viskas tagaotsa ära. Sirgel kiirendamine pakkus palju lõbu jne. Aga lõpuks väsitab, kaua sa võimled. Abimehed sisse ja totaalselt teine masin, no ei saa libisema, proovi palju tahad. Kiirenduse aga poos lootusetult kinni.
Nüüd jõudis eriti sügavalt kohale, et igale autole on oma rehv. Seega isegi rehviteste ei taha enam uskuda, kuna see konkreetne rehv sobib kõige paremini just rehvitestis osalenud autole.

Kui aga juba lappama läheb, siis kahjuks on nelivedulise joonistatavad poognad kõige suuremad, ehk siis võtavad lõpuks kogu tee enda alla = ohtlik nii endale kui vastutulijatele. tagavedu ohutu- liputab aind saba. mingi piirini Mäletan Allroadist, et see lasi ka mingi piirini suht vabalt nn libiseda, lumine tee, lauge kurv, teisi masinaid pole- ikka natuke proovid. Aga masin sekkus minu jaoks lollil hetkel, lased libisema, kõik kontrolli all, miski hetk auto aga arvab, et läheb lappama ja võttis asja üle, mis mulle tuli üllatusena, siis äkki korrigeeris tema, mina omakorda vastu, tema siis veel rohkem, nii me laperdasime vahest. Minu meelest nagu liiga vara sekkub. Või tõesti tabas ta selle õige hetke ära, et järgmine hetk läheb metsapoole

Ma olen alati mõelnud, et kuidas see -20 temperatuur Tesla akudele ja läbisõidu ulatusele mõjub?

Tunne oma autot ja oma rehve ja kõik ok. Meil tööl 4x4 Škoda Superb ca 2 a vana ja mina nende lamellidega end hästi ei tunne. Minema saab, pidama ka, aga natuke ootamatum liigutus ja auto hakkab tõmblema.

Ma olen kindel, et ma saaks ka oma autoga lamellidega hakkama. Harjumise asi. Lihtsalt süda on rohkem rahul, kui laps autos ja naast all. Ei välista, et järgmine talverehv on lamell.

Muide, kiidan 159'a stabiilsuskontrolli- aitab ja toetab sõitu. Täitsa ära harjunud sellega arvestama.

Tesla akude osas tahaks isegi teada. Tööl üks Mitshubishi elektrikas läheb unne juba novembris, sest käivitusaku saab külmaga tühjaks. Põhiakud täis terve talve

Ainuke, mida autoomanik ütles, et selle külmaga teeb kogu aeg nn pikki laadimisi, polevat kasulik need 30min ja 90min laadimised. Kui insane mode ei kasuta, siis pidi olema läbisõit u 350km laadimisega. Vähenemine siis soojenduse arvelt. Suvel sõitis 427 või oli see 457km ühe laadimisega. Seega täitsa arvestatav läbisõit tööle / koju käimiseks. Pidin tegelt saama proovimiseks p90d (762hp), aga see ei jõudnud kohale. Pidin leppima selle lahja 85-ga . Täitsa talveauto, tõstad kõrgeks ja sõidad.

300 +kw Nelikveoline Cayenne,lopp jargus lamellid all ning veojoukontroll peal.
madalal kiirusel (30-60 Km/h) voimatu jarsemaid kurve labida,meeletult kisub ja juhitavus kehv.Kui vottan linna soitul veojou kontrolli maha ,laheb asi tunduvalt paremaks,kui kohapealt minek tahab mangimist. Jallegi maantee peal ilma veojou kontrolliga oleks voimatu soita,60km/h ja üle kiirustel on ikka meeletult abi ja ilma hakkama ei saa lumistel teedel.

Ma tahaks lihtsalt näha teste igasugu erinevate autodega otse poest ostetud rehvidega, mitte tootja poolt antud.
Ja siis samad rehvid 1 talv, 2 talve jne uuesti testi panna.

lamell vs naast-> sama auto all ... lootusetu võrdlus (panin praegu naastud alla, lamellid käid "kedagi teist ootama")- kuna lamellid olid vanad ja kaldu kulunud (pluss nagu selgus oli osalt auto tõmblemises süüdi see, et üks rehv oli teistest veidi väiksem ), siis on vahe öö ja päev.

Muidugi naastud on kriips kitsamad/kõrgemad ning kipuvad teisiti kuidagi närviliselt käituma

Üldiselt aga-> sõltub ikkagi autost (1,8 tonnine pargimaastur uute lamellide ja kõigi abilistega püsib teel kindlamini, kui piikidega e36; samas jälle- kui läheb, siis on läinud ). Rehvi laius mängib olulist rolli, auto kaal mängib olulist rolli jne